N, 2.02.2023

JUHTKIRI ⟩ Ungari pöördelised parlamendivalimised

Postimees
Ungari pöördelised parlamendivalimised
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Ungari valimised määravad paljuski Ukraina sõja edasise käigu
  • Ungari on tülli ajanud Visegradi riigid
  • Viktor Orbán ei ole tahtnud sanktsioonidega täiesti kaasa minna

Ungari pühapäevaste parlamendivalimiste tulemused võivad tähendada pöördepunkti Euroopa Liidu suhtumises Ukraina sõjasse ja sellega mõjutada ka sõja edasist kulgu.

Ungari valimisheitlus käib praeguse peaministri Viktor Orbáni ja mitmest parteist koosneva opositsiooni kandidaadi Péter Márki-Zay vahel. Küsitlused on näidanud Orbánile väikest edu, kuid tema valimisvõit pole sugugi kindel.

Orbánil on õnnestunud näidata end Ukraina sõjas Ungari eest võitlejana. Tema sõnumiks on olnud see, et valitsev partei Fidesz on hoidnud Ungari sõjast eemal. Sellega on kaasa tulnud ka Fideszi toetajad, nii et Orbáni pooldajad pole sugugi ühemõtteliselt hukka mõistnud Venemaa agressiooni Ukrainas.

Jah, Ungari on seni kaasa läinud Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa vastu, kuid Orbán on kahelnud energeetiliste sanktsioonide mõttekuses ja keelanud relvade tarnimise Ukrainale läbi Ungari territooriumi. See kõik on ajanud kiilu Visegrádi riikide, iseäranis Poola ja Ungari vahele, kes seni moodustasid teatava opositsioonilise tandemi Euroopa Liidus. Poola on seni vastu võtnud enim Ukraina põgenikke ja pälvinud ka ukrainlaste tänu, samas kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on Ungarit avalikult kritiseerinud.

Pikem sõda tähendab ka jätkuvaid põgenikevooge Euroopasse – on ju tegelikult Euroopa Liidu enda huvides, et see sõda võimalikult kiirelt lõpeks.

Lisaks parlamendivalimistele peetakse Ungaris ka nn LGBTQ-referendum, millega uuritakse rahva meelsust seksuaalse hariduse andmise kohta koolides. Mõistagi on Fidesz olnud traditsioonilisema vaate poolt ja loodetakse, et see asjaolu mobiliseerib enam ka Orbáni toetajaid. Samas peab referendumi tulemuse kehtima hakkamiseks olema hääletanud vähemalt 50 protsenti valijaid.

On selge, et ungarlased peavad ise andma vastuse sellele, kes hakkab neid edaspidi juhtima. Traditsioonilisi väärtusi ei tohiks aga segamini ajada õigusriigist taandumisega – kohtute allutamisega täitevvõimule ja meediapiirangutega. Sellele lisandub nüüd Ukraina sõda ja Ungari kaheldav toetus Ukrainale. Pigem on tegemist traditsiooniliste väärtuste lörtsimisega kiire omakasu nimel.

Orbáni valimisvõit annaks talle julgust juurde jääda Ukraina toetamises eriarvamusele, sest edaspidi saaks ta viidata rahva uuenenud mandaadile. Mõistagi sobib lääne vankuv ühtsus Moskvale, kes on üritanud lääne erimeelsusi ekspluateerida.

Kuid Orbáni eriarvamus võib anda julgust ka Euroopa Liidu sees olevate riikidele, kes seni pole võibolla julgenud väga häält teha.

Säärane stsenaarium tähendaks Ukraina sõja paratamatut pikenemist. Kui Euroopa Liit ei suuda sanktsioonidega Vene sõjamasinat pidurdada, jääb loota üksnes ukrainlaste vaprusele. Pikem sõda tähendab ka jätkuvaid põgenikevooge Euroopasse – on ju tegelikult Euroopa Liidu enda huvides, et see sõda võimalikult kiirelt lõpeks. Seega pole Ungari pühapäevastel parlamendivalimistel kaalul üksnes Ungari sisepoliitilised küsimused, vaid nii Euroopa kui ka Ukraina tulevik.

Märksõnad
Tagasi üles