Nii tavaline ja ebameeldiv, painav ja piinlik, ühekorraga romantiliseks ja naeruväärseks peetud. Jah, jutt on armukadedusest. Tundest, mida võtame kergelt õlgu kehitades või sellest kui patoloogiast mõeldes, kui seda tunneb keegi teine, ning mis teeb sügavalt õnnetuks ja paneb tegema mõtlematuid, impulsiivseid tegusid, kui see vaevab meid endid.
Armukadedusest rääkides mõeldakse enamasti paarisuhtele – või selle ootusele. Kellelegi on keegi teine meeldima hakanud ning kui meeldimisobjekt on sõbralik ka teiste inimestega, võib see tekitada paha tunde. Kas suhe on päriselt olemas või sellest hoopis endalegi teadvustamatult unistatakse – pole vahet. Keskne on soov, et teatud inimene just minule tähelepanu pööraks ja mind kõige olulisemaks peaks, ning hirm, et ma ei lähe talle korda, sest keegi teine on tähtsam.