Korduvad valed isa surmast, ajukasvajast ning teistest uskumatutest õnnetustest – Kaido Kaidis pettis aastate jooksul inimestelt välja ligi 70 000 eurot.
Kaidise tegutsemismuster näib olevat alati sama. Ta tutvub inimesega, räägib erakordseid lugusid Prantsuse võõrleegionis teenimisest, oma äridest, reisidest ja libistab end vaid mõne päevaga inimese ellu ning küsib laenu. Esialgu väiksena näivad summad kasvavad peagi tuhandetesse.
Seejärel kaob Kaidis vaateväljalt.
Postimehele ütles Kaidis, et plaanib inimestele raha tagasi maksta.
Andres Malm sai Kaido Kaidisega tuttavaks kümme aastat tagasi ühise tuttava kaudu.
«Ta hakkas meiega samas seltskonnas käima,» ütles Malm.
Ühel hetkel pöördus Kaidis Malmi poole ideega teha ehitusfirma. Koos asutati osaühing ja alustati äri.
«Siis hakkaski vaikselt pihta. Ta hakkas mu käest raha küsima asjaajamiseks. Muuhulgas maksin kinni tema elamiskulusid,» rääkis Malm ning lisas, et Kaidis lubas pidevalt tagasi maksta.
«Ta võttis väga kavalalt mu orki ja summad läksid aina suuremaks. Mõnesajast eurost sai 16 000,» ütles Malm.
Ühel hetkel otsustas ta vormistada Kaidisega võlalepingu 20 000 euro peale, summa sisaldas võla intressi. Maksmise tähtajaks pandi 2018. aasta.
Aastate jooksul lõid mehed koos veel puiduhakkefirma, kuid uue äriga tekkisid Kaidisel Malmi ees uued võlad.
Tänaseks on Kaidis Malmile võlgu 33 000 eurot.
«Ta oskas inimestega ümber käia, manipuleerida ja siiralt uskuma panna nii lolle asju. Ta on väga osav inimene,» nimetas Malm oma loo moraali.
Teiste Kaidisele raha laenanud inimestega rääkides selgub, et enamikule on ta rahavajadust põhjendanud sellega, et isa suri ära. Nädalapäevad hiljem on selgunud, et ta valetas. Nii valetas Kaidis isa surma kohta ka Malmile.
«Ma ei taha küll nalja teha, aga ta on oma isa matnud seitse korda. Matuseraha olen samuti talle andnud ja tean inimesi, kes seda veel teinud on,» rääkis ta.
Miks Malm ei ole politseisse pöördunud? «Ma tean, et politsei ei saa midagi teha. Ma andsin talle ise raha, usus, et ta maksab tagasi. Keegi ei saa tõestada, et ta meelega mul naha üle kõrvade tõmbas,» vastas Malm.
Anni (nimi muudetud) kohtus Kaidisega 2017. aastal tutvumisäpis Tinder. Toona mõtles Anni Kaidisest kui huvitavast ja edukast inimesest.
«Nii piinlik on mõelda, kui naiivne ja loll ma olin selle kahe aasta jooksul. Ma uskusin kõike, mida ta rääkis,» sõnas Anni tagantjärele.
/nginx/o/2022/04/03/14461748t1h0f1d.jpg)
Kohe alguses rääkis Kaidis Annile, et tal ei ole telefoni ega numbrit, sest ei saa üheski firmas ise liitumist teha, kuna tal on kohtutäiturid kaelas. See olevat nii, sest tema eelmine abikaasa nõuab lapse eest alimente, kuigi laps ei ole tema oma. Selle tõestamiseks oli tal taskust võtta DNA-testi vastus. Hiljem selgus, et see oli võltsitud.
«Mul hakkas temast kahju. Leppisime kokku, et teen talle liitumise ja tema maksab telefoniarved.»
Paraku ei pidanud Kaidis kokkuleppest kinni. Mõnikord maksis, teinekord mitte. Kahe aasta jooksul maksis Anni Kaidise arveid kokku 2000 euro eest.
Ühel päeval tõi Kaidis Anni korterisse uue jalgratta, mis oli naise senisest parem.
«Ta küsis, kas tahan sellega sõita. Ma muidugi tahtsin,» rääkis Anni.
Mõni aeg hiljem tõi Kaidis koju veel kaks, umbes 10 000 eurot maksvat tippklassi jalgratast. Nüüd oli Anni kolmetoalises korteris neli jalgratast ning ruumi hakkas väheks jääma. Kui Kaidis pakkus, et viib naise ostetud ratta enda juurde hoiule, oli Anni sellega päri. Kui nad lahku hakkasid minema, küsis Anni oma jalgratast tagasi.
«Alguses olid igasugused vabandused, lõpuks tunnistas üles, et ratast tal enam pole.»
Anni andis Kaidise kohtusse.
Tagantjärele on ta teada saanud, et tema ei olnud ainuke, kelle jalgratas «kaduma» läks. Näiteks leidsid Kurmo Rattaärist suusõnalise järelmaksulubaduse peale võetud kaks tippklassi ratast tee pandimajja. Rattaäri omaniku sõnul maksid mõlemad rattad enam kui 10 000 eurot. Kaidis ei ole tänaseni nende eest maksnud.
Triatloniga tegelenud Anni tavatses tihti Kaidist võistlustele kaasa kutsuda.
«Ta leidis viimasel hetkel alati vabanduse. Ükskord kukkusid talle rehvid pähe. Pakkusin, et lähen teda haiglasse vaatama, kuid ta veenis mind mitte minema,» rääkis naine.
Hiljem, veel suhte ajal, hakkas Anni kahtlema Kaidise jutus, et too käis Aasias ärireisil.
«Ta saatis mulle toona pildi lennujaamast. See oli täiesti tühi lennujaam ja ma mõtlesin, kuidas see võimalik on. Selgus, et pilt oli internetist võetud.»
Kaidis valetas ka Annile isa ja koera surma kohta.
«Ta rääkis, et koeral oli minu pärast stress ja et ta suri ära. Nädal hiljem küsis, kas saaksin koera hoida. Isa suri samuti ära ja tehti matused. Mäletan, kuidas ta õhtuti helistas ja rääkis, et isa surm lähendas teda õega. Kui lahku läksime, tuli ta oma asjadele järele koos isaga.»
Sandra (nimi muudetud) kohtus Kaidisega 2020. aastal kohtinguäpis Tinder. Muster kordus – jutud võõrleegionist ning lapsest, kes pole tegelikult tema oma.
Esimeseks laenusummaks oli 500 eurot. Sellele järgnes 300 eurot, põhjuseks soov eratreeneri juurde minna. Ajal, kui Kaidis pidi eratreeneriga treenima, avastas Sandra, et mees on sotsiaalmeedias aktiivne ning ei olegi trennis.
«Mul lõi kohe pildi selgeks,» ütles Sandra.
Sandra otsustas kontrollida Kaidise juttu võõrleegionis teenimisest. Ta oli Sandrale loo kinnituseks fotosid saatnud.
«Mäletan, et vaatasin pilti ja mõtlesin, et huvitav, kuidas ta selle teha sai – taustal põles veel midagi ja see oli väga hull pilt.»
Mõne minutiga hammustas Sandra vale läbi, ta taipas, et Kaidis on pildi internetist varastanud.
«See oli veebis igal pool üleval. Ta vaatas mulle silma sisse ja raius, et me lähme esmaspäeval Prantsuse suursaatkonda ja ta näitab mulle, et ta on saanud medaleid,» sõnas Sandra ning pakkus, et Kaidis ei saa arvatavasti ise aru, mida inimestele teeb.
Kaidisega kontakti saamine osutus keeruliseks, sest viiest telefoninumbrist, mis kunagi mehele kuulusid, on kasutusel vaid üks, mis ei kuulu enam Kaidisele. Telefonile vastanud inimene oskas nimetada Soome suunakoodiga numbri, kuid polnud kindel, kas seegi õige on. Oli küll.
Telefonile vastanud Kaidis jäi lakooniliseks ning teatas, et proovib vaikselt oma sasipuntraid lahendada. Laenude maksmata jätmist põhjendas ta koroona ja viimaste aastate tööpuudusega.
«Mul ei olnud plaani kedagi üle lasta,» sõnas ta.
Miks valetada inimestele, et isa on surnud?
«Rasked eluhetked. Viimased aastad on olnud sellised,» põhjendas Kaidis.
Ta lubas Annile ja Kurmo Rattaärile jalgrataste eest tasuda. Hetk hiljem ütles, et hoopis tema ostis Annile jalgratta. Kui tõin välja pangaväljavõtted, mis kinnitavad vastupidist, ütles ta, et tema andis Annile raha, mille eest too jalgratta ostis.
Internetist varastatud pildid? Jah. Kaidis tunnistas, et fotod Prantsuse võõrleegionis teenimise tõestuseks olid võetud internetist.
Miks ta väitis need enda tehtud olevat? Kaidis sõnas, et ei mäleta kõike, mida ta teinud on.
Sigrid Roosimägi rääkis loo oma sõbranna eest, kes peab teemat liiga valusaks ega suutnud ise seda teha. Sarnaselt teistega kohtus Sigridi sõbranna Kaidisega Tinderis. Suhe arenes kiiresti ning peagi kolis mees naise juurde. Raha laenas Kaidis elamiskulude katteks.
Roosimägi meenutas Kaidise räägitud jutte. Kord rääkis mees, et sai killuga silma.
«Ta käis väidetavalt operatsioonil ja silm oli pärast sinine ja paistes. Nüüd tundub, et tegelikult võis ta kuskil lihtsalt peksa saada,» sõnas Roosimägi.
«Ta jättis liiga hea mulje. Internetist otsides ei tulnud tema kohta midagi välja ja ei taha ju inimesest halba arvata, kui näed, kui väga ta lastest ja loomadest hoolib,» rääkis Roosimägi.
Sõbranna hakkas halba aimama pea pool aastat hiljem, kui Kaidis päevadeks ära kadus ning telefonile ei vastanud.
Juulis otsustas Roosimägi põhjalikumalt internetist Kaidise kohta informatsiooni otsida ning sattus Facebooki postituse peale, milles süüdistati Kaidist jalgratta varguses. Sõbranna palus Kaidisel välja kolida.
Merilin tutvus Kaidisega 2019. aastal. Naise sõnul tundus Kaidise elu juttude järgi kirev. Mees teatas muuhulgas, et tal on ajukasvaja.
«Ma uskusin seda. Mõtlesin, et isegi surevana mõtleb ta tulevikule ja püsib lootusrikas,» ütles Merilin.
Esimene suurem laenusumma oli koos intressidega 6031 eurot. Laenu võttis Merilin, sest Kaidis tahtis oma firmale uut kaubikut osta, kuid ettevõttele ei saanud veel ühte laenu võtta.
Järgmised laenud, mida Kaidis palus Merilinil võtta, olid selleks, et maksta ära kahe töömehe töötasu. Lisaks suri Kaidisel jälle isa ära ning oli vaja katta matusekulu. Vahepeal tegi Kaidis avarii, mille kulu oli vaja vastaspoolele kinni maksta, et inimene politseisse ei läheks. Kokku võttis Merilin pangast neli väikelaenu, üle 5000 euro.
Kaidise isa surmast rääkides sõnas Merilin, et uskus seda ligi aasta. Kuni ühel päeval nägi Kaidise isa koeraga jalutamas.
Raha tagasi saada oli raske. «Nii kui ta esimesed summad minult kätte sai, oli ta kadunud.»
«Kuna raha ma tagasi ei saanud, hakkasin töötama kahes kohas. Mul ei olnud enam vabu päevi. Vahel ei olnud midagi süüagi, sest arvete tasumine oli tähtsam,» meenutas Merilin.
Esimesele võlakirjale sai Merilin Kaidise allkirja 2019. aasta juunis.
Vahepeal suhtluse katkestanud Kaidis hakkas Meriliniga jälle kontakti otsima.
«Ta lunis, et ma talle telefoni ja numbri hangiksin, sest eksnaine olevat numbri kinni pannud. Ma tegin seda,» ütles Merilin. Ta põhjendab oma käitumist sellega, et oli kurnatud ega suutnud kainelt mõelda.
Teine võlakiri allkirjastati 2020. aasta veebruaris.
Kahe võlakirja ja muude tõenditega pöördus Merilin kohtusse, kes andis 2021. aastal naisele õiguse, kuid raha ikka ei kuskil. Selle aasta alguses pöördus Merilin kohtutäituri poole. Viimati lubas Kaidis hakata Merilinile tagasi maksma.
«Nagu elu on näidanud, ei saa teda uskuda enne, kui tulemusi näinud pole,» ütles Merilin. «Ma lohutan end sellega, et ma polnud ainuke lollike, keda ta suutis oma fantaasia ja valedega petta. Ja petta ei ole saanud ainult naised, vaid ka mehed.»
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhtivuurija Maarja Tagu
Kui inimesele luuakse vale ettekujutus ja juba algusest peale puudub teisel poolel soov kätte saadud raha tagastada, võib olla tegemist kelmusega.
Kui tegemist on laenuga, siis tuleb kindlasti vaadata, milline oli laenuandja ja laenusaaja kokkulepe. Iga maksmata jätmine ei ole kuritegu, kuid oma õiguste kaitsmiseks võib pöörduda kohtusse.
Kui on kahtlus, et tegemist on kuriteoga ja planeeritud tegevusega, siis võiks teha politseile avalduse.
Igasugune laen ja muud rahalised kokkulepped tuleks alati vormistada kirjalikult, et seda saaks kohtus või politseis tõestada. Kokkuleppe olemuse ja sisu tõendamiseks võib esitada ka muid kirjalikke tõendeid: e-kirjavahetus, sõnumid, vestlus suhtluskeskkondades.