K, 30.11.2022

Siis, kui meile esimest korda «Vene maailma» tutvustati

Metsavendade lugu
Aimar Altosaar
, ajakirjanik
Siis, kui meile esimest korda «Vene maailma» tutvustati
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Teise maailmasõja aegse ja järgse metsavendluse aktiivsem periood kestis 1950ndate keskpaigani. Ülo Altermanni salk metsas. 
Teise maailmasõja aegse ja järgse metsavendluse aktiivsem periood kestis 1950ndate keskpaigani. Ülo Altermanni salk metsas. Foto: ERR

Pildid Ukraina sõjast, sealhulgas need, kus Vene okupantidest vabastatud linnades on elajalikult tapetud sadu tsiviilinimesi ja röövitud nende vara, on tuttavad ka eestlastele, kui sarnaselt «Vene maailmaga» kehtestas Moskva Eestis nõukogude võimu. Eestlaste vabadusvõitlus toimus ühel või teisel moel kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni 1991, kuid selle üheks väljapaistvamaks, kangelaslikumaks ja traagilisemaks osaks oli aktiivne relvastatud võitlus metsades.

«Metsavennad»

11-osaline telesari

Saatejuht Rasmus Kagge, produtsent Laur-Leho Kaljumets, stsenarist Tõnis Leht, režissöör Erle Veber

Kolmapäeviti kl 22.05 ETVs

30. märtsi õhtul ETV põhikanalist nähtud tunnipikkuse teledokumentaali «Metsavennad» avajagu on kergesti vaadatav ja mõistetav, sest jutustab lugu, millest eestlastena oleme kõik midagi teadnud. Tavaliselt teame metsavendadest vaid tuntumaid legende ja võitluse üldist tähendust, kuid üldjuhul mitte väga detailselt, tajumata selle võitluse ulatust ja sügavust. Kindlasti leiavad ajaloohuvilised ekraanile jõudvas 11-osalises sarjas rohkesti fakte, mis muudavad metsavendade loo meie jaoks värvikamaks ja veelgi lähedasemaks.

Märksõnad
Tagasi üles