N, 8.12.2022

ANALÜÜS ⟩ Poliitiliselt turvaline Erik Roose on ERRi juhi kohale favoriit

Mikk Salu
, ajakirjanik
Poliitiliselt turvaline Erik Roose on ERRi juhi kohale favoriit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
ERRi juhikandidaadid Merit Kopli, Erik Roose ja Mart Luik.

 
ERRi juhikandidaadid Merit Kopli, Erik Roose ja Mart Luik.  Foto: Kollaaž: Remo Tõnismäe
  • Erik Roose trump on neutraalsus.
  • Mart Luik oleks riskantseim valik.
  • Merit Koplil on visioon, aga tal puudub televisioonikogemus.

Teisipäeval valitakse Eesti Rahvusringhäälingule juht. Lõppvoorus on kolm kandidaati: senine juhatuse esimees Erik Roose ning uute üritajatena Merit Kopli ja Mart Luik. Võiduks on vaja saada kuue ERRi nõukogu liikme hääl olemasolevast üheksast. Favoriit on Erik Roose. Tema võimalusi hinnatakse kõige kõrgemalt.

​ERRi juhti valivad rahvusringhäälingu nõukogusse kuuluvad poliitikud ja poliitikute määratud spetsialistid. Valik on niisiis poliitiline ja seega on ka rahvusringhäälingu juhi koht mingis mõttes poliitiline ametikoht. Postimees rääkis eri erakondliku taustaga ERRi nõukogu liikmetega. Nimelist tsiteerimist ei soovinud keegi – arusaadav –, kuid üldpildis nõustusid pea kõik, et Roosel on eelis. Ka need, kelle enda isiklik eelistus oleks keegi teine.

«Poliitikud ikka kahtlustavad, et äkki mõni teine partei saab rohkem eetriaega kui nende partei,» rääkis üks ERRi nõukogu liige murest, mida ringhäälinguga seoses alati tuntakse. Paratamatult raamistab see ka ERRi juhi valimisi. «Seda tüüpi konkursside puhul on tihti nii, et kõige tähtsam pole mitte see, kellel on kõige rohkem toetajaid, vaid hoopis see, kellel on kõige vähem vastaseid,» sõnab üks parteilasest ERRi nõukogu liige.

Poliitiline eelistus

Selles kontekstis nähakse just Rooset turvalisema valikuna. «Ta saab kõigiga (poliitikutega) normaalselt läbi,» ütleb üks ERRi nõukogu liige. «Jamasid pole Roosel olnud. Rahaasjad korras,» lisab teine. Meenutuseks, eelmine kord, kui ERRile juhti otsiti, jõudsid finaali Mart Luik ja Allar Tankler. Mõlemal oli oma fännklubi, aga omavahel kokkuleppele ei jõutud ning lõpuks pöörduti kompromissina Roose kandidatuuri poole, kes esialgu üldse kõige vähem toetushääli sai.

Kui Rooset võetakse kõige ootuspärasema valikuna, siis teised oleksid omamoodi muutuste kandidaadid. Kuid sealt tulevad ka riskid. Näiteks Mart Luik. Kõigepealt tema poliitilisus – Luik on Isamaa eestseisuse liige –, aga ka muud omadused. Kommentaarid: «Luik on nagu granaat, viskad tuppa ja vaatad, mis välja tuleb.» «Keskerakond on Luige vastu.» «Ma ei ütleks, et Keskerakond tervikuna, küll on üks Keskerakonna taustaga ERRi nõukogu liige isiklikult Luige täielikult välistanud.»

Rein Veidemann.  
Rein Veidemann.  Foto: Konstantin Sednev

Vähemalt paar ERRi nõukogu liiget mainivad kuulujutu tasemel ka Merit Kopli juures poliitilist nüanssi: et äkki on Kopli Reformierakonna kandidaat? Kui aga edasi küsida, siis tundub see kuidagi kaudselt ja kohmakalt punutud seos. Et Kopli oli Postimehe peatoimetaja Mart Kadastiku ajal ja Kadastik on Andrus Ansipi sõber või umbes nii. Kui aga nii võtta, siis võiks samamoodi viidata ju ka Roosele ja Luigele, sest nemadki on Postimehe taustaga.

ERRi juhiks kandideerijad pidid esitama paari leheküljelise visioonidokumendi ja pidama vestluse nõukoguga. Ka see ei muutnud suurt pilti. Keegi kolmest kandidaadist ei olnud teistest peajagu üle ja ükski neist ei langenud ka totaalselt ansamblist välja. Nõukogu liikmete isiklikud paremusjärjestused on küll natuke erinevad. Kommentaarid: «Koplis oli kõige rohkem visiooni.» «Luik oli kõige tugevam, Kopli puhul oli tunda tema vähemaid teadmisi televisiooni vallas.» «Roose teab majas toimuvat kõige paremini.» «Luik oli kõige nõrgem, iga teine lause temalt käis «meediakonvergentsi» kohta.»

«Ma ütleks, et kõik olid üsna ühesugused, ainult detailides erinevad,» võtab üks ERRi nõukogu liige aga kokku. «Kõik ütlesid, et jätkame nende asjadega, mis praegu head, ja teeme tulevikus veel paremini.»

Mida arvab «Maja»?

Iga kord kui ringhäälingule juhti valitakse, hakatakse rääkima ka mingisugusest müstilisest «Majast» või et mida küll «Maja arvab». Selle all peetakse silmas ERRi töötajate eelistusi ja arvamusi. Paraku töötab ERRis sadu ja sadu inimesi ning seetõttu on ka arvamusi seinast seina. ERRi inimestega rääkides võib kuulda nii seda, et Roose ajal on kõik läinud halvemaks, kui ka vastupidist, et Roose ajal on läinud kõik paremaks. Kui natuke spekulatiivselt üldistada, siis tundub, et televisiooni poolelt kuuleb Roose suhtes rohkem kriitikat ja ERRi maja teistest otstest jälle rohkem positiivseid hinnanguid.

Kokkuvõttes tundub, et Kopli või Luige valimine rahvusringhäälingu juhiks nõuaks suuremat poliitilist pingutust, tagatoa diile ja vorstikauplemist. Võimalik, et mingeid liigutusi selles suunas on ka tehtud. Näiteks toimus imelik segadus ERRi nõukogu juhi Rein Veidemanni ümber. Kogu aeg tundus, et Veidemanni (väidetavalt Keskerakonna eelistus) tool ei kõigu, aga järsku tekkis tõsine konkurent Andres Jõesaare (väidetavalt Reformierakonna eelistus) näol. Kultuurikomisjoni istungit, kus valik pidi tehtama, lükati pidevalt edasi, mis pani opositsioonipoliitikuid kahtlustama, et ju siis Keskerakond ja Reformierakond kauplevad millegi üle.

Paistab aga, et ka see lahenes, sest Veidemann jätkab ERRi nõukogus. Roose võimalusi see kasvatab, sest Veidemann on nii kindlalt Roose paadis, et ei tahtnud alguses üldse mingit konkurssi korraldada, vaid lihtsalt Roose ametiaega pikendada.

Märksõnad
Tagasi üles