«Vastu võetav otsus peaks sisaldama 9. mai tähendust, mälestamist ja kõike muud,» lausus Michal ja lisas, et pole teada, kas kõik Tallinna linnavolikogu liikmed suudavad tähtpäeva suhtes üksmeele leida. «Kõik, mis eelnes ja järgnes 9. maile 1945, ei tähenda Eesti rahvale mitte vabanemist, vaid okupatsiooni, ja Eestis elades peaks seda mõistma,» lausus Michal, lisades, et kui keegi tahab mälestada eelmises sõjas langenuid, siis võib seda teha, aga lillede viimine Vene sõdurile kui vabastajale ei ole aktsepteeritav.
Volikogu liikme Margus Tsahkna (Eesti 200) arvates ei ole sellest kasu, kui hakkame taas arutlema, mis kõik on iseseisvuse taastamisest möödunud rohkem kui kolme aastakümne jooksul venekeelse elanikkonna harimisel tegemata jäetud. «Kõik kirjutavad tõepoolest sellele alla, et 30 aastat tagasi oleks tulnud asjad klaariks teha, aga siis olime me mingis teises ajas ja tegelesime teiste teemadega – kuidas ise ellu jääda, kuidas riik üles ehitada, ning selle konflikti tõi kogu teravuses välja pronksiöö,» rääkis Tsahkna.