Volbrinädalavahetusel leidus Helsingi kesklinnas vaid mõni üksik vastaja, kes soostus oma arvamust NATOga liitumise kohta Postimehega jagama. Ka need vähesed, kes oma eelistust ei varjanud, ei soovinud, et nende perekonnanimi ajalehes trükitaks.
Leidus hulk põhjuseid, miks inimesed otsustasid vastamata jätta: kes esindas ringkonda või vähemust ega soovinud nende eest sõna võtta, kellel oli vaja lapsele järele või vastu minna, kellel kadus keeleoskus ajakirjaniku kohates hoopis ära. Loomulikult oli ka neid, kes liigset kontakti vältides lihtsalt mööda tõttasid.
