L, 25.03.2023

AJALUGU ⟩ Läti on täis eestlaste ammuseid jälgi

Läti on täis eestlaste ammuseid jälgi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rühm lutsisid ja eestlasi Lutsi külas 1936. aastal. Paremal on valges särgis lutsi aktivist Paulopriit Voolaine. Foto autor on August Sang.
Rühm lutsisid ja eestlasi Lutsi külas 1936. aastal. Paremal on valges särgis lutsi aktivist Paulopriit Voolaine. Foto autor on August Sang. Foto: ERM

Lätit võib kultuuriliselt pidada Eesti lähimaks naabermaaks. Eesti lõunapiiri ületades nagu ei muutukski suurt midagi, ikka samasugused külad ja linnakesed ja kuketornilised kirikud nende keskel. Eesti ja Läti välise sarnasuse olulisi põhjusi on ühesugune saksa ja eriti baltisaksa kultuuri mõju. Ning see, et läbi aastasadade pole Eesti ja Läti vahel olnud kindlat piiri, eestlased ja lätlased olid koos Vana-Liivimaa alamad.

Hiljem elasid lõunaeestlased ja suur osa lätlastest koos Liivimaa kubermangus, mille pealinn oli Riia. Ühised valitsejad ja kultuurimõjutajad ei seleta siiski kogu lähedust – ka inimesed on liikunud ja elanud mitmel pool, lätlased Eestis ja eestlased veel ulatuslikumalt Lätis, mujalgi kui ajaloolisel Liivimaal.

Läänemeresoomlased jõudsid Kesk-Balti ehk tänapäeva Läti aladele Väina jõge pidi tulles 2800–2500 aastat tagasi. Küllap Lätis nägidki meie kauged esivanemad esimest korda Läänemerd ja läänepoolsetest soome-ugri hõimudest said läänemeresoomlased. Seetõttu võib just Lätit pidada läänemeresoome algkoduks ning Väina jõge, mida baltlased hakkasid hiljem kutsuma Daugavaks (ehk Suurjõeks), eestlastegi ürghälliks. Lisaks liivlastele ja eestlastele on Lätis elanud ka kreevinid, kes olid 15. sajandil Bauska linnust ehitama toodud vadjalastest sõjavangid ja nende järeltulijad.

Märksõnad
Tagasi üles