K, 25.05.2022

Tänavune jahe kevad lükkab kartulipaneku edasi

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Tänavune jahe kevad lükkab kartulipaneku edasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Õige kartulipaneku aeg saabub toomingate õitsemisega, sest toomepuu läheb õide, kui muld soojeneb.
Õige kartulipaneku aeg saabub toomingate õitsemisega, sest toomepuu läheb õide, kui muld soojeneb. Foto: Elmo Riig

Lehekuu keskpaigani lükkab jahe kevad veel kartulipanekut edasi, kuid enne jaani kohaliku kartuliga turuletulijad on mugulad mulda pistnud ning üle vagude soojust ja niiskust hoidva katte vedanud. Nii nagu Pärnumaal Surju kandis Kollikse talus, mille peremees Roland Liesment ütles, et aprilli lõpust võrsuvad neil varased ‘Gala’ ja ‘Anuschka’ katteloori all, aga hilistega läheb aega, kuni loodus järele tuleb.

„Eelmisel aastal jättis põud mugula peeneks, näis, kuidas see suvi tuleb ja mis kartuli kasvatamine maksma läheb. Majanduses on ju karm seis, kütus on kallis ja põllu peal sõidad traktoriga juba nagu autoga,” möönis Liesment, kes kasvatab kartuleid veidi alla hektari, lisaks porgandit ja kapsast.

20 sorti

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) sordiaretuse osakonna teadur Terje Tähtjärv märkis, et varajase saagiga arvestanud teevad kõik endast oleneva, et nad saaksid kartuli ikkagi maha panna. Kasutatakse eelidandamist, kasvatamiseks on valitud kergema lõimisega põllud, mis kuivavad kiiremini ja on harimisküpsed varem. Saagi kindlustamiseks kasutatakse paksemaid katteloore.

Lääne-Virumaal kartulipealinnas Simunas on ennast eestlaste põhilise toiduaine kasvatamisele pühendanud rahvapõllumeheks tituleeritud Gustav Põldmaa. Tema sõnul on sealkandis hakatud kartulit panema 15. maist, kuid sel kevadel nädalapäevad varem, sest Šoti tehnoloogiat rakendades on vaod mulla soojenemiseks juba ette aetud. Kartuli alla läheb üle saja hektari, kasvatamisel ja katses on üle 20 kodu- ja välismaise sordi ning talu teeb tootmist arendavat koostööd teadlastega.

„Kasvatame põhiliselt Saksa ja teisigi sorte, mis sobivad Simuna piirkonda, ning teeme koostööd taimekasvatuse instituudiga, mul olid eelmisel aastal Jõgeva sordid maas,” rääkis Põldmaa.

Staažikat kartulikasvatajat teeb murelikuks, et koduriigis on isevarustatus kartuliga vaid 55–60 protsenti ning kasvatajate arv ja kasvupind väheneb.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Merendus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Maa Elu
Tagasi üles