P, 26.06.2022

Appi, sain aiaomanikuks!

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Appi, sain aiaomanikuks!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vanad õunapuud on väärtus, mida kindlasti säilitada tasub. Shutterstock
Vanad õunapuud on väärtus, mida kindlasti säilitada tasub. Shutterstock Foto: Shutterstock

Kinnisvara haaratakse kui ahjusooja saia ja see tähendab, et sel kevadel on rohkelt värskeid aiaomanikke, kes nüüd lume alt väljasulanud aeda avastamas.

Maa Elu tõttab appi ja vahendab asjatundjate soovitusi, mida hakata peale aias, kui sul pole suurt aimu, mis peenaral kasvamas.

Suure püsililleaia perenaine Krista Kukk ütles, et tema ei teeks alustuseks üldse midagi. „Kui mina niimoodi maja ostaksin, siis esimesel aastaringil lihtsalt vaataksin, mis seal kasvab,” sõnas ta. „Jälgi, kuidas sul teerajad kujunevad, millise akna all kõige enam istud ja välja vaatad, nii saad pildi, kuhu võiks teed rajada ja peenarad kujundada.”

Kindlasti ei tasu algul midagi hävitama hakata. „Tean küll, et kõigil näpud väga sügelevad ja tahaks hakata tegutsema, aga rahu, ainult rahu,” soovitas Kukk.

Kui tahad, võid olla laisk

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aiandusõpetaja Erna Gross soovitas samuti võtta rahulikult ja esmalt selgeks mõelda, millised on sinu soovid: kas tahad pidevalt aias tööd rügada või soovid seal perega aega veeta.

„Sa ei pea peenraid rohima, kui ei taha. Keegi ei sunni,” rahustas ta. „Võtad tooli ja istud aias, istud hommikul, istud päeval ja õhtulgi ning vaatad, kuidas päike eri ajal paistab, kus tuul kõige sagedamini puhub, kus on naabrid, kas on mõni koht, mida vaja varjata või mida hoopis meeldib vaadata.”

Oluline on, mida köögiaknast näed, näiteks kui on väikeste lastega pere, siis on hea, kui köögiaknast on liivakast ja kiik näha. Kui sulle meeldib hommikupäikeses kohvi juua, siis oleks hea, kui selles kohas oleks ilus vaade. Kui ongi naabri kuurisein seal ees, võib mõelda, kuidas seda vaadet ilusamaks teha.

Kõige lihtsam viis vaate parandamiseks on ronitaim, ütles Gross ja pakkus ühe kiiremini kasvava taimena välja roniva hortensia, mis kasvab aastas isegi kaks kuni kolm meetrit. See taim vajab aga tugevat ronimisalust ja hea, kui see pole majasein. Kiire kasvuga on ka humal. See ei pruugi iga silma jaoks kõige ilusam taim olla, aga kuna tegu rohttaimega, siis võib selle hiljem maha tõmmata.

See ei pruugi iga silma jaoks kõige ilusam taim olla, aga kuna tegu rohttaimega, siis võib selle hiljem maha tõmmata.

Metsviinapuu on samuti hea katja, aga pole just kiirekasvuline, see-eest sügisel imeilusa punaka varjundiga. Kui aga tegu päikesele avatud lõunapoolse seinaga, on suurepärane lahendus viinapuu. Leidub ka külmakindlaid sorte, mis erilist lõikust ei nõua ja kannavad rikkalikult viinamarjakobaraid.

Paras peamurdmine on, mida teha viljapuudega. Vana õunapuu mahavõtmist nimetab Gross üheks rumalamaks mõtteks, mis aednikul võib pähe tulla. „Vana õunapuu on väga suur väärtus,” rõhutas ta. „Tasub alati teha üheksa ringi ümber puu ja vaadata tema seisukorda. Esiteks lõika ära kõik kuivad oksad ja siis vaata puud uuesti. Tihtipeale polegi midagi muud vaja teha.”

Ära võitle naadiga

Suur ahastus võib aiaomaniku hinge pugeda, kui avastab, et lillepeenras ajavad koos püsikutega nina mullast välja ka naadid ja muu tüütu umbrohi.

„Sellist taime nagu umbrohi pole olemas,” sõnas Gross. „Meil on taimed, mis kasvavad seal, kus me ei taha, et need kasvaksid. Paljud nii-öelda umbrohud on ju ravim- ja toidutaimed. Kui meil on peenar, kus on palju naati, tasub mõelda, kas üldse on peenart vaja.”

Kui püsilillepeenra naadist puhastamine tundub liiga raske töö, kujundage sellest kohast hoopis lillemuru. Kevadel õitsevad seal krookused ja nartsissid ning hiljem niidate või trimmerdate platsi puhtaks. Pidev niitmine võtab ka naadilt elujõu.

„Pojengid ja floksid kasvavad hoolimata sellest, kas sa rohid või mitte. Las nad siis õitsevad muru sees. Taim saab hakkama küll,” rahustas Gross. Seega, kui aias on pojengi- või floksipõõsad, ei pea nende ümber peenart rohulibletuks kitkuma, võib lasta murul kasvada ja lillepõõsaste ümber trimmerdada.

„Igas aias ei pea olema kiviktaimla ja rikkalik kollektsioon ning koos selle kõigega kurtmine, et ei saa kõigega hakkama ja aias rügamine segab perega aja veetmist,” rääkis Gross. „Ma ei saa tulla, ma pean rohima. Ei pea, võib teha ka lihtsalt hooldatava aia ja peeneid taimi käia vaatamas botaanikaaias, avatud kollektsioon­aias või mõne tuttava aias.”

Kui aga peenras tärkab mõni taim, mida te ei tunne, siis tänapäeval on imelihtne viis taime tuvastamiseks sellest pilt teha ja kas sotsiaalmeedias tuvastada lasta või minna mõne targema juurde nõu küsima.

Tänavune kevad on pikalt jahe püsinud ja raske tabada õiget hetke külmatundlike taimede istutamiseks. Kukk ütles, et kui muidu aru ei saa, kas on juba paras aeg istutada, siis proovige, kas palja käega saab mullas tööd teha. „Kui saab, on muld nii soe, et võib hakata istutama,” sõnas ta.

Kui aga otsustate hakata võsa likvideerima, siis hea oleks teha nii, et kände järele ei jää. Selleks tuleb esmalt põõsaste ümber eemaldada nii palju mulda kui vähegi õnnestub ja siis võimalikult madalalt labida või kirvega juured läbi raiuda ja muld peale ajada. Saategi sileda maa.

 

TEE NII

Kui said aiaomanikuks

  • Ära suurte muudatustega kiirusta.
  • Jälgi, kuhu pere teerajad ja istumiskohad kujunevad.
  • Häirivat vaadet aitavad ilusaks muuta ronitaimed.
  • Kui rohida ei viitsi, muuda lillepeenar trimmerdatavaks lillemuruks.
  • Püüa säilitada vanad puud.
  • Võsa raiu maha mullapinnast allpool.
  • Tundmatuid taimi pildista ja lase targemal tuvastada.
Märksõnad
Tagasi üles