R, 9.12.2022

ÕUESÕPPENÄDAL ⟩ Loodusõpetuse tunniks piisab joonlauast ja lipuvardast

Liina Ludvig
, ajakirjanik
Loodusõpetuse tunniks piisab joonlauast ja lipuvardast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hansa kooli 6. klass pidas eile värskes õhus loodusõpetuse tundi. Õpilastel Kaile Lepikul (vasakult) ja Kaisa-Liis Lepal tuli mõõta koolimaja ees oleva lipumasti kõrgust. Neile jagas juhtnööre õpetaja Stefi Tomp (paremal).
Hansa kooli 6. klass pidas eile värskes õhus loodusõpetuse tundi. Õpilastel Kaile Lepikul (vasakult) ja Kaisa-Liis Lepal tuli mõõta koolimaja ees oleva lipumasti kõrgust. Neile jagas juhtnööre õpetaja Stefi Tomp (paremal). Foto: Margus Ansu

Rootslastel ja norrakatel on kombeks öelda, et ei ole halba ilma, on vaid valed riided. Sama loosungiga sai eile alguse õuesõppenädal, mille jooksul teevad 138 kooli õpilased üle Eesti õppetööd osalt või täienisti õues. Algatuse eesmärk on muuta õuesõpe tavaliseks koolipäeva osaks.

Hansa kooli direktor Liina Karolin-Salu ütles, et laste klassiruumist välja saamisega palju vaeva nägema ei pea. Kui ta eile tööle saabus, olid mudilased juba õues käpuli maas, töövihik näpus. Sebimine koolimaja ümber kestis pärastlõunani, kui loodusõpetuse tunniks kolis õue 6.d klass.

«Palju see laps muidu ikka värskes õhus on? Eriti ei ole. Ta läheb koju ning siis on ta seal oma nutitelefonis või arvutis,» tõdes direktor.

Varem on Tartu ülikooli liikumislabori loodud programmi «Liikuma kutsuv kool» raames peetud õuesõppepäeva. Ürituse eestvedaja Gerttu Vaher ütles, et kuna ühel päeval ei ole saanud kõik huvilised kaasa lüüa, otsustati sel kevadel õue minna terveks nädalaks.

Õue iga ilmaga

Ise Tallinnas Emili koolis klassiõpetajana töötav Vaher ei leia, et ebaharilik keskkond õpetajaile suurt lisanuputamist tähendaks. Lõppude lõpuks ei pea ju ka jalgratast leiutama – piisab sellest, kui võtta töövihik ja kirjutusvahend ning minna koolimajast välja, hoovi või lähimasse parki ülesandeid lahendama. Peaasi, et nii õpetajad kui ka õpilased end hästi tunneksid.

Jahe kevad osalisi ei heiduta. «Õue iga ilmaga!» kutsus Vaher. «Olgu sügisvihm või paks lumesadu – kõike on võimalik ilmale kohandada,» arvab ta.

Jalgratast leiutama ei pea – piisab sellest, kui võtta töövihik ja kirjutusvahend ning minna koolimajast välja, hoovi või lähimasse parki.

Direktor Jüri Sasi tõdes siiski, et paigalseisvaks õuesõppeks on ikka kuradi külm. Päikese käes veel, aga pilvealuse ilmaga mitte. «Meil teeb üks elektrik praegu väljas tööd ja ta ütles, et pani koguni kindad kätte,» muigas direktor.

Kui kohapeal olla ei kannata, tuleb liigutada, ütles Raatuse kooli direktor Toomas Kink jällegi. Selle kooli õpetajad panid juba läinud nädalal paika, kes millal mida teeb. Paljud klassid otsustasid sõita õppekäigule loodusesse.

Matk loeb ka

Raatuse koolis tehakse tunde juba niisamagi tihti õues, parimal juhul korra päevas. Samuti tahaks talitada Hansa kool. Direktor Karolin-Salu rääkis, et sügisel proovitakse see järele. Kui hästi läheb, siis jäävad õuetunnid ka talveks.

Õuesõppenädalale on end kirja pannud 138 kooli kõiksugu Eesti paigust. Ehkki võiks arvata, justkui oleks maakoolidel etemad õuesõppe võimalused, on osalejate seas igati võrdselt ka linnakoole.

Tartust osalevad õuesõppes Descartes’i, Hansa, Raatuse, Karlova, Forseliuse, Kesklinna ja Variku kool, samuti erakoolid LõunaTERA, TäheTERA ning rahvusvaheline kool.

 

Teadus kiidab takka

Teadusuuringud on näidanud õuesõppe positiivset mõju laste õppimis- ja keskendumis­võimele, akadeemilistele saavutustele, suhtlusoskusele, vaimsele ja füüsilisele tervisele ning üldisele heaolule. Õues on hea õppida ka seepärast, et
  • õpikutarkus muutub seal eluliseks
  • arenevad motoorika ja mälu
  • areneb keskkonnateadlikkus
  • nii võib sattuda ettenägematutesse ja õpetlikesse olukordadesse
  • suureneb õpirõõm ja motivatsioon
  • koolipäev muutub mitmekesisemaks
Allikas: «Liikuma kutsuv kool»
Märksõnad
Tagasi üles