Kohe tavapalatisse viimisel soovitas arst Janekile, et võtku too kindlasti taastusravi, sest elu on veel ees. «Olin saatekirjaga nõus, aga ei teadnud täpselt, millal peaksin alustama.» Järjekorda pannes pakuti talle esimest vaba aega kolme nädala pärast.
Taastusarst Eduard Tsvetkovi sõnul tuleks taastusraviga alustada kaks nädalat pärast infarkti ehk oluliselt varem, kui seda praegu tehakse. «Aktiivne taastamine on sama elementaarne kui aspiriini võtmine – mõlemad soovitused on infarkti järel patsiendi edasise saatuse huvides võrdselt tähtsa kaaluga, ometi kõik taastusravisse ei jõua.»
Eestis saab võrreldes Euroopaga taastusravi ligi kolm korda vähem infarktihaigeid. Viimati näitas riigikontrolli 2006. aastal läbi viidud analüüs, et ravini jõudis õigeaegselt 2,7 protsenti ja hilinenult kümme protsenti südamehaigetest. «Seda on ikka väga vähe,» leiab Tsvetkov, kes oma sõnul ei usu, et seis oleks praegu oluliselt parem.
Isegi kui infarktihaige tahab end liigutama hakata, kardab ta südamele kahju teha. «Uuringutega saab kindlaks teha, millise intensiivsusega tegevus on ohutu,» lausub taastusarst Aleksandra Butšelovskaja. Uue infarkti vältimiseks tuleb lisaks treenimisele muidugi paika sättida ka vererõhk, kehakaal ja toitumine ning jätta maha suitsetamine. «Kuigi mõnikord loodetakse, siis sellist imetabletti, mis kõik need asjad inimese eest ära teeks, ei ole ega tule,» ütleb ta.
Pikk Covid tõi palju patsiente
Teisel korrusel saabub dr Tsvetkovi kabineti ukse taha neli nädalat koroonat põdenud Anžela (26). «Pärast Covidit peksleb mu süda ka rahuolekus liiga kiiresti, 130–140 korda minutis, nii juba mitu kuud. Lisaks väsin ruttu. Varem olin terve ja tegin mõõdukalt trenni. Perearst saatis mu kõigepealt südamearsti juurde ja kuna seal midagi ei leitud, suunati siia,» räägib naine, kel seisab ees koormustest veloergomeetril. «Kuulsin, et siin tuleb hakata käima iga päev. Töö kõrvalt läheb see keeruliseks, aga terveks tahaks ka saada.»