L, 2.07.2022

Kanapidamine on taas tõusuteel

Eveliis Vaaks
Kanapidamine on taas tõusuteel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kanu võetakse mitmel põhjusel – et saaks mune, seltsi ja tegevust.
Kanu võetakse mitmel põhjusel – et saaks mune, seltsi ja tegevust. Foto: Marianne Loorents

Kui kaks aastat tagasi kolisid paljud koroonapiirangute tõttu linnast maale, oli suur soov osta kanu. Aasta hiljem oli huvi leigem, kuid sel kevadel on kanade soetamine taas väga populaarseks muutunud. Just nii kirjeldab Äntu mõisa tegevjuht Diivi Põdersoo olukorda.

Põdersoo sõnul võetakse praegu kanu pigem toiduainete hinnatõusu ja üldise elukalliduse tõttu. „Äntu mõisast ostavad munakanu hobipidajad. Palju on kanapidajaid, kellel soojustusega kanapidamise ruumid puuduvad, seetõttu aktiveerub kanade nõudlus soojade ilmade saabudes,” ütles ta.

Marko Evestus, kes Raplamaal kodulinde kasvatab, tõdes samuti, et ostuhuvi on suur. „Peaaegu kogu mu klientuur on väikepidajad. Tänavu pole ostuhuvi võrreldes eelmise aastaga raugenud ja pakun, et see tõuseb veelgi, sest muna hind poes läheb järjest kallimaks,” arutles ta.

PRIA teabeosakonna meediasuhete juhtivspetsialist Tiia Tamm-Suik sõnas, et viimastel aastatel on kodulindude pidamine füüsiliste isikute seas tõusuteel ning selle kohta küsitakse teavet nii infotelefoni kui ka e-kirja teel. „10. mai seisuga tegelesid meile teadaolevalt füüsilised isikud kodulindude pidamisega 1537 tegevuskohas. Võrdluseks saame välja tuua, et seisuga 1. veebruar 2020 oli registreeritud 1265 tegevuskohta,” rääkis ta.

Munakanade pidamisele tänavu mais järgnevad populaarsuselt pardid (189 tegevuskohta), haned (165 tegevuskohta) ja kalkunid (96 tegevuskohta).

Evestuse sõnul on põhjuseid, miks otsustatakse endale kanu soetada, mitu.

Märksõnad
Tagasi üles