N, 30.06.2022

JUHTKIRI ⟩ Lastetoetuste kasv on tervitatav, kuid ei lahenda kõike

Postimees
Lastetoetuste kasv on tervitatav, kuid ei lahenda kõike
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Lastetoetuste tõstmine aitaks eriti neid peresid, kus kasvab palju lapsi. Pildil Tartu paljulapseline brasiilia päritolu perekond Xavier.
 
Lastetoetuste tõstmine aitaks eriti neid peresid, kus kasvab palju lapsi. Pildil Tartu paljulapseline brasiilia päritolu perekond Xavier.  Foto: Kristjan Teedema
  • Eelnõu järgi tõuseb lasterikaste perede toetus tuntavalt
  • Tõusevad ka ühe- ja kahelapseliste perede toetused
  • Tähelepanu tuleks pöörata ka üksikvanemaga peredele

Lastetoetusi kasvatav perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu toob leevendust esmajoones lasterohketele peredele, kuid ei lahenda ilmselt üldise sündimuse probleemi Eestis. Ka aimub perehüvitiste eelnõu esitamise viisist pigem poliitikat kui tõsist muret rahvastiku pärast.

Tuleb meenutada, et Eesti valitsus pidi peaaegu laiali minema, kui Keskerakond oli esitanud lastetoetuste eelnõu riigikogule koos opositsioonierakondadega. Vähem räägiti eelnõu sisust, küll aga rohkem sellest, kas Ukraina sõja ajal tasub koalitsiooni meelega lõhki ajada.

Teisalt on selge, et Eesti rahvastiku vähene juurdekasv on midagi, mis on pidevalt aktuaalne teema, olgu sõda või mitte. Kui pole Eesti sees inimesi, siis pole midagi, mille eest võidelda.

Nüüdne lastetoetuste eelnõu näeb ette, et esimese ja teise lapse toetus kasvab 100 euroni varasema 60 euro asemel. Tulevikus saavad pered iga lapse eest võrdselt 100 eurot kuus. Lasterikkad pered saavad toetust kuni 700 eurot kuus senise 300 euro asemel ning seitsme ja enama lapsega pered toetust 900 eurot varasema 400 euro asemel.

Tänase Postimehe suures loos vaetakse lastetoetuste mõju rahvastikule. Tuleb vältida olukorda, kus noortele peredele paistab, nagu ostaksid poliitikud neilt laste sünnitamist või tegeleks riik mingisuguse laste soetamise generaalplaani teostamisega. Lastetoetused ei tohi paista kaubandusliku tehinguna ega tekitada juurde stereotüüpe vaesematest inimestest, kes tormaksid lapsi tegema raha nimel.

Eesti rahvastiku vähene juurdekasv on midagi, mis on pidevalt aktuaalne teema, olgu sõda või mitte. Ses plaanis on lastetoetuste suurendamine õigel kohal.

Teisalt tuleb kindlasti tunnustada raha juurdevoolu, sest laste kasvatamine pole lihtne ja eriti hinnatõusu tingimustes on lisaraha paljudele teretulnud lahendus. Vaja olekski just tõsta esimese ja teise lapse toetust, missugune asjaolu võikski motiveerida inimesi lapsi saama.

Samas tuleb tajuda, et lastetoetused pole võluvits Eesti rahvastikuprobleemide lahendamiseks ja loota ühekordsele lastetoetuste kasvule näitab lihtsalt poliitilist naiivsust. Või ka soovi saada endale taas valijate hääli.

Postimehe loos sõna saanutest väidavad paljud, et lisaks lastetoetustele tuleb vaadata ka ühiskonna arengut tervikuna. Võrdõiguslikkuse kasv, väike tööpuudus ja ühiskonna harmooniline areng on samamoodi nähtused, mille eest meie poliitikud peaksid hea seisma, sest ka need tegurid soodustavad sündimuse kasvu.

«Märksa julgem tunne on lapsesaamise kasuks otsustada siis, kui tead, et elumuutust saab sobitada mõõduka töötegemisega ning kohvikutes ja üürikuulutustes ei paluta «lastega ja loomadega mitte tülitada»», sõnab Postimehe loos politoloog Triin Lauri.

Olemuslikult on teadlased vaielnud kaua ja jäävadki tõenäoliselt vaidlema, kuidas ja kas lastetoetused mõjutavad sündimust. Teisest küljest peavad poliitikud tegutsema ja noored pered ootavad riigilt abi. Ses plaanis on lastetoetuste suurendamine õigel kohal. Aga ootame poliitikutelt nüüd ka muude ühiskondlike valupunktide lahendamist.

Märksõnad
Tagasi üles