N, 8.12.2022

Raivo Vare ⟩ Toiduainete hinnaralli on tegelikult alles algamas

Raivo Vare
, majandusekspert
Toiduainete hinnaralli on tegelikult alles algamas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Majandusekspert ja vaatleja Raivo Vare.
Majandusekspert ja vaatleja Raivo Vare. Foto: Konstantin Sednev
  • Kõrge hinnatase jääb ilmselt pikemaks ajaks püsima
  • Euroopa Liit üritab toidunappusele leevendust leida
  • Viljaeksport Ukrainast on mitmeski mõttes raskendatud

On tõsi, et igas sõjas on üheks kaasnevaks probleemiks toidujulgeoleku tagamine nii sõdivates riikides kui ka mujal globaliseerunud maailmas. Ukraina sõda on selle seose järjekordseks näiteks, kirjutab vaatleja Raivo Vare. 

Põhjuseks asjaolu, et agressiooniohvri Ukraina ja sanktsioonidega maadleva agressori Venemaa osakaal teiste piirkondade ja maade varustamisel toiduainetega – eriti teravilja, maisi ja päevalilleseemnete ning -õliga – on märkimisväärne. Kättesaadavuse probleeme võimendab üldine hinnakasv ja selle raames energiasisendite järsk kallinemine, mis koos väetiste hinnakasvuga tõukab ülespoole maailma toiduaineturu hindu.

Samuti muutuvad klimaatilised olud mitmes maailma regioonis väga ebasoodsaks piisava saagi tagamiseks, eriti põllukultuuride osas. Täna ei kahtle enam keegi, et lähima aasta-poolteise jooksul on oodata järsku toidu kallinemist üle ilma, sealhulgas meil Euroopas. Kusjuures ennustatakse, et uus kõrgem hinnatase jääb edaspidi suures osas püsima. Paraku lööb see eriti valusalt vaesemaid elanikkonnakihte, sest nende tarbimiskorvis on toiduainete osakaal palju suurem kui jõukamatel kodumajapidamistel.

 

Paljudes Lähis-Ida riikides on sõltuvus Ukraina tarnitavast teraviljast eriti suur. See aga võib viia otsesele toidunappusele.

Euroopa Liidus üritatakse rakendada abinõusid, et suurendada Ukraina viljaeksporti maismaad pidi nii palju kui võimalik.

Toiduainete hinnaralli on tegelikult alles algamas ja nüüd pööratakse sellele üha enam tähelepanu ka meedias. Viimaseks näiteks võib tuua Postimehes hiljuti ilmunud analüüsi The Economistilt, mis omakorda tasapisi stimuleerib ka poliitilise tähelepanu kasvu selle probleemi suhtes. Põhiliselt seostub see kolme suunaga.

Esiteks räägitakse palju sellest, kuidas kaitsta väiksema sissetulekuga elanikke hinnatõusu negatiivse mõju eest kas hinnaalandamise meetmete kaudu või otsetoetuste süsteemi abil. See on peamine teema eelkõige arenenud majandusega riikides. Ka meil. Võib arvata, et see saab seetõttu jätkuvalt olema ka sisepoliitilise võitluse objekt.

Teiseks püütakse luua mingit leevendust teatud regioonides tekkivale otsesele toidunappusele. Eelkõige teravilja ja teraviljatoodete kättesaadavusega seoses. Näiteks Lähis-Idas, kus mitmes riigis on sõltuvus Ukraina tarnitavast teraviljast eriti suur, mõnes riigis 50–60 protsenti, Liibüas ja Egiptuses aga lausa 80 protsenti. Kokku olevat Ukraina eksportviljast sõltuv lausa 400 miljoni inimese toitumus. Kui siia lisada veel ebatavalise kuumalaine ohvriks langenud Aasia riigid, nagu Pakistan või maailma suurima rahvaarvuga ja suuruselt teine nisutootja India, siis on pilt üpris murelik. Pealekauba on nii osal teraviljast kui ka päevalilletoodetel suur tähtsus paljude riikide loomakasvatusele. Omaette üllatav tähtsus on Ukraina päevalilleõli toodangul Lõuna-Euroopa ja Lähis-Ida toiduvalmistamisele. Nimelt on see väga oluline – näiteks Hispaanias lausa 40-protsendilise osakaaluga – vahend toiduvalmistamisel.

Ega ilmaasjata pole ÜRO sekkunud ja hakanud rääkima vajadusest luua Ukraina nisu ja muu põllutoodangu tarnete kindlustamiseks nn humanitaarkoridor Mustal merel. Põhjuseks Venemaa kuritahtlik Ukraina sadamate blokeerimine ja sõjategevuse varjus lausa otsene ukrainlaste vilja röövimine ning selle konterbandina müümise katsed.

Omaette probleemiks on muutunud nii väetiste kättesaadavus selle suurtootjatelt Venemaalt ja Valgevenest kui ka nende järsult kasvavad hinnad. Seda enam, et põllumeeste üheks loomulikuks reaktsiooniks sellele on muutumas ümberlülitumine vähem väetamist nõudvatele põllukultuuridele. Nii on väetamise ökonomiseerimise tulemuseks madalam saagikus, mis kõik aitab pingestada turupakkumist.

Kokkuvõttes on niigi pingestunud toiduaineturul tekkinud täiendav pakkumise defitsiit väga olulise tähendusega. Täna käiv sõda ja venelaste kuritahtlik tegevus takistab Ukraina põllumajanduseksporti suurusjärgus kuni 25 miljonit tonni, sest traditsiooniline meretranspordiga vedu on venelaste poolt blokeeritud. Ukrainlaste endi hinnangul ei suuda nad maismaad pidi välja vedada mitte üle viiendiku kogusest. Lisaks ei saa põllumajandusministri arvates kuni pooltel senistel põldudel normaalselt läbi viia ka uut külvi.

EL paneb praegu küll paika plaani, kuidas saaks suurendada maismaad pidi väljaveetavaid teraviljakoguseid, kuid takistuseks on asjaolu, et teravilja kui masskauba veo traditsiooniliseks viisiks on raudtee ja edasi meritsi suurte laevadega.

Kuid ka külvatava saagi jaoks saab augustiks takistuseks vajalike hoiustamisvõimaluste puudumine, kuna eelmist saaki ei saa välja vedada.

EL paneb praegu küll paika plaani, kuidas saaks suurendada maismaad pidi väljaveetavaid teraviljakoguseid, kuid takistuseks on asjaolu, et teravilja kui masskauba veo traditsiooniliseks viisiks on raudtee ja edasi meritsi suurte laevadega.

Paraku on Poolas raudteerööpa laius teine, üle sama laiusega Valgevene või ammugi Venemaa raudteetaristu aga vedada ei saa. Kui just Lukašenka ei püüa osta omale indulgentsi Venemaa poolel sõjas osalemise eest. Samas modernsed suured raudteetarne põhised sadamavõimsused Balti mere ääres, näiteks meil Muugal, oleks suureks abiks.

Kuid muud varianti tõenäoliselt pole, sest vaevalt et humanitaarkoridori õnnestub venelaste tõttu käima saada. Neile sobib pingete teke eurooplaste naaberregioonides, aga kui ka lasevad humanitaarkoridoril tekkida, siis vaid vahetuskaubana mingite neile oluliste sanktsioonide mahavõtmise eest, mida jällegi ei tohiks lääs lubada muudel kaalutlustel, kuna sõda ikkagi käib.

Kolmandaks on üha enam hakatud arutama ka seda, kuidas pikemas perspektiivis toimida olukorras, kus korraga sisendhinnad tõusevad, saagikus kannatab, väetiste ja saagi kättesaadavus väheneb ning kliima taimekasvatust paljudes regioonides vähemalt sel aastal ei soosi. Lahendusena pakutakse lisaks Ukraina eksportvilja humanitaarkoridori sisseseadmisele ka vaesemate ja enam toidunappuses kannatavate riikide eelisolukorras varustamise rahvusvahelise süsteemi käivitamist.

Samaaegselt püütakse Euroopa Liidus rakendada abinõusid, et suurendada Ukraina viljaeksporti maismaad pidi nii palju kui võimalik. Euroopa suurriikide pealinnades aga arvestatakse ilmselt lootusega vaherahule viisil, mis «säilitaks Putini näo», nagu on viimasel ajal rõhutatud nii Pariisi, Berliini kui Rooma poolt. Sest siis saaks muu kõrval ka viljanappuse probleemi lahendada paremini. Ning lõpuks usutakse ka, et vaherahu avab võimaluse ekspordiks Venemaalt, kus sel aastal loodetakse lausa 130 miljoni tonnist teravilja rekordsaaki.

Märksõnad
Tagasi üles