R, 1.07.2022

Savisaare raiemahutõstmist tabas kaaspoliitikute kriitikatulv

Ülle Harju
, ajakirjanik
Savisaare raiemahutõstmist tabas kaaspoliitikute kriitikatulv
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 13
Poliitkaaslasi ei veennud keskkonnaminister Erki Savisaare põhjendused raiemahu tõstmise vajaduse kohta. 
Poliitkaaslasi ei veennud keskkonnaminister Erki Savisaare põhjendused raiemahu tõstmise vajaduse kohta. Foto: Madis Veltman
  • Savisaar: puidutööstusettevõtted vaevlevad toormepuuduses.
  • Mölder: sõja taustal on ilmselge soov kellelgi rikastuda.
  • Alender: mina seda otsust toetada ei saa.

Keskkonnaminister Erki Savisaare (KE) otsusele suurendada riigimetsa raiemahtu lähiaastail üle 2300 hektari ei eelnenud arutelusid ega analüüsi ei oma ega koalitsioonierakonnas ning keskkonnaministrile sai osaks kaaspoliitikute kriitika.

Keskkonnaministrite määratud Eesti riigimetsa uuendusraiete pindala.
Keskkonnaministrite määratud Eesti riigimetsa uuendusraiete pindala. Foto: Keskkonnaministeerium/graafika

«Metsatööstuse ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) surve ministrile ja ministeeriumile raiemahtu tõsta on olnud kogu aeg väga suur,» tõdes eelmine keskkonnaminister Tõnis Mölder (KE), kes sügisel riigimetsa raiemahtu vähendas. «Lühidalt öeldes – eks see on nüüd metsatööstuse lobistide võit ja Eestimaa inimeste kaotus. Raiemahu vähendamise peamine eesmärk oli, et need metsad, kus inimesed käivad jalutamas ja marjul-seenel, jääksid alles. Eks nüüd harvesterid teevad oma töö.»

«Soojusenergia tootjad ja puidutööstusettevõtted vaevlevad toormepuuduses,» põhjendas Savisaar oma otsust. «Me ei saa riskida külmade tubade ja ühe sektori suure tööpuudusega, seepärast on pindala täiendava vähendamise otsuse muutmine vajalik. Samas ei korva muudatus Venemaalt ja Valgevenest tulnud puiduimpordi kogu puudujääki.»

Savisaar oli just valeinfo küüsi langenud

Vaid mõni päev tagasi tunnistas keskkonnaminister Postimehele, et edastas valeinfot saematerjali impordi lõppemisest Venemaalt ja et edaspidi tuleb tööstuslobistide väiteid kontrollida. Postimees kirjutas 13. mail, et maksu- ja tolliameti andmeil on puidu import Venemaalt võrreldes 2021. aastaga hoopis suurenenud.

Eesti metsa- ja puidutööstuste liidu juht Henrik Välja ei suutnud Eesti Päevalehele nimetada ühtegi suuremat puidutööstust, kes praegu Venemaalt puitu impordib ja keda 9. juulist rakenduva impordikeelu tõttu toormepuudus ähvardab.

Kellel siis saematerjali puudu jääb? «EL kaubanduspiirangud on imporditava puidu osas rakenduvad lõplikult käesoleva aasta juunis (9. juulil – Ü. H.). Meie hinnangul on aasta esimese poole puitmaterjali vajadus kaetud. Kehtestatud määruse alusel riigimetsast raiuda lubatud puidu turulejõudmine võtab aega 4–6 kuud ja selleks ajaks on imporditud materjal ära kasutatud,» vastas Erki Savisaar.

Võidavad RMK kestvuslepingupartnerid

Savisaare teatel toob tema otsus turule umbes 575 000 tihumeetrit (tm) puitu. Sellest umbes 350 000 tm on kasutatav saetööstuses, 100 000 tm paberitööstuses ja 125 000 tm jääb Savisaare teatel kohalikele katlamajadele.

Milliste vahenditega kavatseb ta küttepuidu katlamajadele suunata, kui RMK müüb 85 protsenti puidust kestvuslepingutega kindlatele partneritele ja ülejäänu avalikel oksjonitel, Savisaar pressiteates ei selgitanud.

Samal põhjusel ei saa 350 000 tm saematerjaliks sobivat puitu suunata just nendele tööstustele, keda juulis rakenduv Venemaa puidu impordikeeld puudutab.

Paberit toodab Eestis Kehra paberivabriku omanik Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, kes on üks RMK suuremaid kestvuslepingupartnereid. Pealegi kurtsid puidulobistid varem hoopis paberipuidu liigsuure Eestist väljaveo üle (põhjendades uue tselluloositehase rajamise vajalikkust).

Mölder: sõja taustal on ilmselge soov kellelgi rikastuda

Mölder ütles, et tal on raske uskuda Savisaare põhjenduste vettpidavust: «Alles paar päeva tagasi rääkis RMK, et üraski tõrjumiseks on lageraie kõige viimane, Savisaare pressiteatest võis aga lugeda, et peamine meede (Savisaar põhjendas 2022. aastal 1511,6 ha võrra suurendatud kuusemetsade lageraiumist puidu päästmisega kuuse-kooreüraski käest).

«Puidu import ida suunalt pole langenud, seega on sõja taustal ilmselge soov kellelgi rikastuda,» märkis Mölder. «Puiduhinnad on laes, nõudlus väga suur ja tööstustel soov saada RMK kestvuslepingute kaudu fikshinnaga puitu võimalikult hea hinnaga. Ma pole näinud ka ühtegi arvutust, et ministri otsus tooks kuidagi elektrihinda alla.»

Mölder nentis, et Savisaare otsust on ühtviisi raske põhjendada nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidule. Keskkonnaministeeriumi sügisel avaldatud LULUCFi analüüsi järgi tuleks Euroopa Liidu ees võetud kliimakohustuste täitmiseks ja pikas perspektiivis CO2 rohkemaks sidumiseks samuti raiemahtu tunduvalt vähendada.

Kriitikatulv tuli ka koalitsioonierakonnast

«Mina seda otsust toetada ei saa,» ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender (RE) raiemahu suurendamise kohta. «Anname ühiskonnale vale signaali, me peame panustama puidu väärtuse tõstmisesse. Signaal, et loodusressurss ei ole ammendamatu ei saa selliselt varasema otsuse tühistamisega kohale jõuda ja vajalike muutusi tööstuses ja energeetikas ei toimu.»

«Piisavaid põhjendusi selleks kõigeks vähemalt minu jaoks pole,» hindas keskkonnakomisjoni liige Heiki Kranich (RE). «See teema tahaks läbirääkimist.» Küsimusele, kas komisjonis on raiemahu suurendamine arutlusel olnud, vastas Kranich: «Mingi teadmine sellest, et selline ettepanek võib tulla, kuskil õhus hõljus.»

Riigikogu metsanduse toetusrühma liige Priit Sibul (Isamaa) ütles, et toetusrühmas pole teemat lahatud. Valitsuse kommunikatsioonibüroost öeldi, et riigimetsa raiemahtu pole arutanud ka valitsus ei istungitel ega kabinetinõupidamistel.

«Teadsime, et Erki Savisaarel selline plaan on, aga mis hetkel ja mahus, on minister ise teinud otsuse,» ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev, viidates Keskerakonna delegatsiooni poolt koalitsiooninõukogule edastatud teadaandele. «Tegelikult palusime ka detailsemat infot, aga minuni pole see jõudnud.»

Koalitsioonilepet on rikutud

Keskkonnaühendused heitsid keskkonnaministrile ette koalitsioonileppe rikkumist – raiesurve vähendamisest loobumist. «Koalitsioonilepingus kokkulepe (raiesurvet vähendada – Ü. H.) oli, aga meil on praeguse seisuga info, et puidusektoril on seda vaja ja keskkonnaminister peab seda (raiemahu tõstmist – Ü. H.) sõjaolukorra tõttu vajalikuks,» sõnas Võrklaev.

Yoko Alender märkis, et mõistab üraskiprobleemi ja et ida poolt puiduressurssi tulevikus ei saa, «ehkki siiani on ebaselge, millistele andmetele minister tugines ja mis tegelik seis on».

Kui otsus on tehtud valeinfo põhjal, kas see on teie meelest probleem ja seda peaks menetlema? «Kui need küsimused on, siis valitsus peab neid arutama, teeme tausta selgemaks ja siis otsustame edasi,» ütles Võrklaev.

Savisaare tegevus sai toetust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning EKRE ridadest. Veidi üle kuu aja keskkonnaministri ametit pidanud Rain Epler (EKRE) kirjutas eile sotsiaalmeedias, et endine minister Mölder tegi «ootamatu ja analüüsile mitte tugineva otsuse vähendada jõuliselt raiemahtu riigimetsades», ning leidis, et Savisaar lihtsalt vähendas raiemahtu vähem.

Rahvas soovib raiemahu vähendamist

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tellitud Turu-uuringute ASi arvamusküsitlus näitas, et raiemahu suurendamist riigimetsas toetas aprillis vaid kolm protsenti Eesti elanikest, enamik soovis selle vähendamist.

«Riigimetsa veelgi hoogsam raiumine annab omakorda hoogu juurde kliimamuutusele ning elurikkuse kaole,» kirjutasid keskkonnaühendused eilses pressiteates. «On kahetsusväärne, et keskkonnaminister nõnda jõuliselt avaliku arvamuse ja loodusväärtuste hoidmise vastu seisab. Otsus riigimetsas plaanitust veelgi enam raiuda on lühinägelik ning toob esile, kui vähe meie looduse üle otsustajad sellest teavad ja hoolivad,» nentis ELFi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Üks küsimus

Keskkonnaminister Erki Savisaar, mille alusel peaks metsaraie energiajulgeolekut tagama, kui energiajulgeoleku tagamiseks on suurendatud põlevkivielektri tootmist (lisaks taastuvenergiaprojektidele)?

«Energiajulgeoleku tagamise üheks eelduseks on energiaallikate võimalikult suur mitmekesisus ja sõltumatus energiakandjate impordist.

Energiajulgeolek ei ole pelgalt elektri tootmine, inimestel on vaja ka toasooja. Puitu kasutavad soojatootjad ei saa hakata päevapealt sooja tootma põlevkivist.

Erinevat tüüpi taastuvenergia arendused ja ka tuumaenergia arendamine ei ole perspektiivsetest plaanidest kuhugi kadunud, kuid seda ei ole võimalik teha tempos, mis tagaks energiakindluse kohe.

Võttes arvesse varasemalt Venemaalt imporditud energiakandjatest loobumise ja nende asendamise vajaduse, ei ole põhjendatud puidu kui ühe olulise energiakandja osakaalu oluline vähendamine.

Sellele on oma pöördumistes meie poole juhtinud tähelepanu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing, Eesti taastuvenergia koda, Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit, Eesti ametiühingute keskliit, Eesti põllumajandus-kaubanduskoda, Eesti metsa- ja puidutööstuse liit, Eesti ehitusettevõtjate liit, Eesti puitmajaliit, Eesti mööblitootjate liit, Eesti erametsaliit ja Eesti turbaliit.»

Märksõnad
Tagasi üles