K, 6.07.2022

Küttepuidu turul on palju küsimärke

Kristina Traks
Küttepuidu turul on palju küsimärke
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Vene-Ukraina sõja puhkedes tekkis inimestel suurem soov küttepuuvaru soetada ja nii on praegu olukord, kus kihk pikki puuriitu omada on suurem kui reaalne vajadus.
Vene-Ukraina sõja puhkedes tekkis inimestel suurem soov küttepuuvaru soetada ja nii on praegu olukord, kus kihk pikki puuriitu omada on suurem kui reaalne vajadus. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Vene gaasiturust lahtihaakimise ja samal ajal kliimaneutraalsuse poole astumise hea lihtsa lahendusena tundub panustamine kohalikust hakkpuidust sooja tootmisele. Päriselus on energia­allika vahetus päris keeruline: tarvis on ümber ehitada katlamajad ja küttepuidu raiumisel pikaajaliselt ette arvestada vajaminevate kogustega.

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi kohaselt on ELi liikmesriigid kohustatud suurendama liginullenergiahoonete arvu ning sama direktiivi kohaselt peab nendes hoonetes kasutama peamiselt taastuvenergiat. Eestis on umbes 200 kaugküttevõrgustikku, mis toodavad üle 60 protsendi soojusest. Viimase 20 aasta jooksul on paljusid katlamaju renoveeritud ning vanad gaasi- ja õlikatlad on asendatud puiduhakkel töötavate kateldega ning koostootmisjaamadega. Puiduhake on kütusena hea, kuna tegemist on kohaliku taastuvkütusega, mis muudab ka kaugküttesektori süsinikuneutraalseks.

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütles, et hakkpuidu kasutamine elektri tootmisel on viimase kümne aastaga Eestis enam kui kahekordistunud. „On ehitatud koostootmisjaamasid, lisaks on paljud katlamajad üle läinud just hakkpuidule. Kõike seda on tehtud kohalikku küttepuidu pakkumist arvestades,” ütles ta.

Küttepuiduks, sh puiduhakkeks läheb aastas ca 5 miljonit tihumeetrit kohalikku puitu. Valdavalt on see küttepuit, võsa ja raidmed, millest suur osa tuleb ka metsaraadamiselt. Hakkpuidu kogus, mida soojatootjad tarbivad, on üsna hästi teada, kuid valemis on üks suur tundmatu – Eesti Energia. Nimelt ei ole tema hangetes ära toodud kokku­ostetava hakkpuidu koguseid, nii nagu on teistel suurtel tarbijatel. Seega võibki vabalt juhtuda nii nagu eelmisel sügisel, kui Eesti Energia sisuliselt soojatootjate nina eest hakkpuidu kõrgema hinnaga kokku ostis.

Kihk luua pikki puuriitu

„Tänase metsakasutuse mahu juures jätkub meil kohalikele kaugkütjatele puiduhaket. Seda tingimusel, et jätame Eesti Energia kõrvale. Tõsi, alates eelmise aasta kevadest, kui ka erametsades esimest korda laiemalt linnurahu peeti, tekkis metsavarumisse sisse lünk, mida on senini tunda,” sõnas Ulvar Kaubi.

Märksõnad
Tagasi üles