T, 31.01.2023

Vestlusring ⟩ Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on?

Rein Kuresoo
, Fookuse Keskkonna toimetaja
Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Mets Karula rahvuspargis.
Mets Karula rahvuspargis. Foto: AdobeStock

Postimehe Fondi eestvedamisel on algatatud projekt «Eesti metsade alternatiivne hindamine», kuhu on kaasatud nii metsanduse, kaugseire, metsaökoloogia kui ka IT valdkonna asjatundjad. Postimehe küsimustele nõustusid vastama metsamees Lembit Maamets OÜst Metsakorralduse Büroo ning geoinformaatik Evelyn Uuemaa ja ökoloog Asko Lõhmus Tartu Ülikoolist.

Olge nii head ja rääkige lehelugejale lihtsate sõnadega, mida te täpselt teete.

Lembit Maamets: Meie töö tulemusena peaks valmima ülevaade Eesti metsadest. Alternatiivne on see ülevaade sellepärast, et kasutatud meetodid pole samad, millega tehakse Eestis ametlikku metsastatistikat – pean silmas SMId ehk statistilist metsainventuuri.

Meie töö põhineb olemasolevatel andmekogudel, kaardirakendustel, satelliidipiltide ja maa-ameti LiDAR-andmete analüüsidel ja nii olemasolevatel kui ka töö käigus tehtavatel uuringutel ning analüüsidel. Analüüside tulemusena saadud andmeid kontrollitakse valikuliselt ka välitöödel. Töö tulemusena peaks valmima metsade täielik andmebaas (omandivorm, kaitsekategooria, peapuuliik, vanus, täius, tagavara) seisuga 1. jaanuar 2022 ning analüüs viimase kümne aasta jooksul metsas toimunud muutustest.

Evelyn Uuemaa: Selle tulemuse saamiseks genereeritakse üle-eestiline ühtlane punktivõrgustik ning võrreldakse metsaregistri ja kaugseire andmeid nendes punktides. Iseenesest on tegemist statistilise meetodiga nagu ka SMI puhul. Ainult et punktide arv ja sellest tulenevalt punktivõrgustiku tihedus on hoopis teises suurusjärgus.

Kui SMI puhul räägitakse iga-aastase aruande koostamisel ligi 30 000 proovitüki andmete kasutamisest, siis meie uuringus on punkte 1,7 miljonit, umbes pooled neist metsamaal. Punktidevaheline kaugus on 160 meetrit.

Miks on seda alternatiivset hindamist vaja?

Maamets: Kui SMIga möödunud sajandivahetusel alustati, siis oli see igati innovatiivne ettevõtmine ja me kõik toetasime seda. Kui tulid esimesed tulemused ja Eesti metsade tagavara tõusis 280 miljonilt tihumeetrilt 420 miljoni tihumeetri peale, siis see võttis esialgu tummaks. Aga me ei pidanud seda suureks probleemiks, kuna pidasime olulisemaks trende. Et SMI hakkab meile edaspidi näitama muutusi, mis metsas toimuvad.

Asi läks käest ära siis, kui SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid.

Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

SMI ebakõlade väljatoomisel on väga head tööd teinud Õhtulehe ajakirjanik Priit Pärnapuu.

Neile ebakõladele pole paraku vastuseid ja SMI täielikud algandmed pole kättesaadavad. Kuna seda vaidlust on nüüdseks peetud juba aastaid, on ilmselt mõistlik proovida teist lähenemist.

Märksõnad
Tagasi üles