R, 30.09.2022

KOHALIK VAADE ⟩ Leedu Watergate, mida ei toimunud

Vaidas Saldžiūnas
, Ajakirjanik, Vilnius
Leedu Watergate, mida ei toimunud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Druskininkai linnapea Ričardas Malinauskase Vijūnėlė villa lammutamine 2019. aastal. 
Druskininkai linnapea Ričardas Malinauskase Vijūnėlė villa lammutamine 2019. aastal. Foto: Alvydas Lukoševičius/15min.lt/Scanpix

Lugu võib kõlada nagu dramaatiline poliitiline põnevik: peaminister arutamas telefoni teel potentsiaalselt korruptiivset tehingut kohaliku oligarhi, piirilinna meeriga. Kõike seda kuulavad salaja pealt uurijad. Asi saab avalikuks. Kuid selgub, et tegelikult ei olegi korruptsiooni. Mida jääb üle poliitikul, kelle maine on kaalul? Ta läheb kohtusse, kuid kaotab. Kuidas on see võimalik?

See oli 2016. aasta veebruaris, kui prokuratuur otsustas mitte alustada eeluurimist maalepinguga seotud võimaliku korruptsiooni asjus, ning andis materjalid üle seimi korruptsioonitõrje komiteele.

Juhtum tehti avalikuks ja see pani avalikkust kulme kergitama. Selgus, et juurdlus tugines salaja lindistatud telefonikõnedele. Üks neist pärines 2016. aasta augustist, osalised olid kahtlusalusest sotsiaaldemokraat Ričardas Malinauskas (pildil), kuurortlinna Druskininkai oligarhist meer, ning toonane peaminister ja sotside juht Algirdas Butkevičius.

Butkevičiusel paluti uurida, kas keskkonnaminister saaks asjaajamist pisut kiirendada, mida oleks olnud võimalik tõlgendada seadusevastase teenena. Butkevičius lubaski «tagant utsitada».

Peaminister oli marus eravestluste avaldamise pärast ja pöördus Leedu kohtutesse. Pärast seda, kui tal ei õnnestunud seal võita, üritas ta apelleerida Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK).

Märksõnad
Tagasi üles