N, 8.12.2022

Kooli hoolekogu ähvardab Tartu linnavalitsust eestikeelsele õppele ülemineku asjus kohtuga

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Kooli hoolekogu ähvardab Tartu linnavalitsust eestikeelsele õppele ülemineku asjus kohtuga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Puškini kooli hoolekogu koosolekul ei hajunud hoolekogu esimehe Irina Panova (paremal) kahtlused eesti õppekeelele ülemineku asjus. Linnavalitsuses valminud tegevuskava olid tutvustama tulnud Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski (vasakul esiplaanil) ja haridusosakonna juhataja Riho Raave (vasakult teine).
Puškini kooli hoolekogu koosolekul ei hajunud hoolekogu esimehe Irina Panova (paremal) kahtlused eesti õppekeelele ülemineku asjus. Linnavalitsuses valminud tegevuskava olid tutvustama tulnud Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski (vasakul esiplaanil) ja haridusosakonna juhataja Riho Raave (vasakult teine). Foto: Margus Ansu

Öeldakse küll, et hommik on õhtust targem, aga Puškini kooli hoolekogu esimees Irina Panova kommentaar Tartus valminud eestikeelse hariduse tegevuskavale oli eile hommikul sama murelik kui üleeile enne õhtuse hoolekogu koosoleku algust.

Pärast võimuliidu mitu kuud kestnud tööd valminud plaan ütleb, et linna kaks vene emakeelega laste kooli peaksid nelja aastaga olema lõpetanud ülemineku eestikeelsele õppele, see tähendab, et õppetööst 75 protsenti oleks eesti keeles. Järk-järgult, alustades õppeastmete esimestest klassidest. Eestikeelseks peaksid muutuma ka vene emakeelega laste lasteaiad.

Seda keelenihet käisid Puškini kooli hoolekogus arutamas abilinnapea Lemmit Kaplinski ja haridusosakonna juhtaja Riho Raave. «Ütlesime välja meie mured ja arvamused, aga abilinnapead ei huvita väga. Ta ütles, et see ongi juba kompromissotsus, aga ei öelnud, kellega see kompromiss on,» sõnas Panova. «Arutasime lapsevanematega, mida edasi teeme. Lubasin, et jätkan konsulteerimist juristidega ning siis valmistame ette kohtupöördumise.»

Mitu muret

Milles siis mure? Panova selgitusel ei jätku õpetajaid, ei ole vastavat õppekava ja ei ole ka näha piisavalt lisaraha. «Nad ei mõtle sellele, et eesti keele õpetajaid peab veel rohkem olema, aga neid ei olegi kusagilt võtta, meil on konkurss avatud, aga neid ei tule. Kuidas me nii õpime 75 protsenti eesti keeles ja sooritame eksami B2 peale?» imestas ta.

«Lapsevanematega ei ole ju väga räägitud, see on esimene kord valmis tegevuskava lapsevanematele tutvustada,» möönis Riho Raave. «Pedagoogidega on kõigil kitsas, aga tal on õigus, et muukeelsesse kooli, kus on muukeelsed lapsed, leida eesti keele õpetajad – kes sinna nii väga tahab minna, töö on raskem. Aga just seepärast on meie tegevuskavas lähtetoetus.»

Millele Panova õiguskaitset otsides viitab? Sellele, et hoolekogul on sõnaõigus õppekeele küsimuses. Kuigi seadus ütleb, et põhikooli õppekeel on eesti keel, võib põhikoolis või selle üksikutes klassides hoolekogu ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. Puškini kooli põhimäärusse ongi volikogu kinnitanud, et õppekeel on vene keel ja vanemate nõusolekul on klassi õppekeel eesti keel.

Sotsiaalmeedia aruteludes muretsetakse palju ka selle pärast, et laste haridus kannatab, kui nad ei õpi oma emakeeles.

Linnavalitsuse seisukoht on, et seda sõnastust saab muuta ka lapsevanemate nõusolekuta.

Pisut teistsugused meeleolud olid teisipäeval Annelinna gümnaasiumi hoolekogus. Selle esimees Olga Telvar ütles, et hoolekogu mõistab eestikeelsele õppele ülemineku vajalikkust, täpsemini, et seda on vaja laste tulevikuväljavaadete parandamiseks.

Narvast pärit ja kahekordse kõrgharidusega Telvar ise tunneb eesti keele oskusest puudust, intervjuu andis ta vene keeles. Ta lisas aga, et seda hoolekogu toetust ei tule mõista nii, et kõik lapsevanemad üleminekut toetavad – kaugel sellest. Sotsiaalmeedia aruteludes muretsetakse palju ka selle pärast, et laste haridus kannatab, kui nad ei õpi oma emakeeles. Ka omakeelse kultuuri pärast muretsetakse.

Tartu linnapea Urmas Klaas käis Annelinna gümnaasiumi hoolekogu koosolekul ning kinnitas, et kõlama jäi mõte, et eestikeelsele õppele ülemineku sisu tuleb rohkem tutvustada – koolil, linnavalitsusel, hoolekogu liikmetel, lapsevanematel – kõigile, kes loevad ainult pealkirju ega tea, et üleminek eestikeelsele õppele aastaks 2025/2026 on vaid loomuliku arengu jätkumine.

«Tartu koolid ja lasteaiad on teinud head tööd eestikeelsele õppele üleminekul ja see hea töö peab jätkuma linnavalitsuse toel, lisaraha on tugi­spetsialistidele ja ka õpetajatele lähtetoetuse maksmiseks,» lausus Klaas.

Ühiskond on muutunud

Linnapea lisas, et ka Puškini koolis on õppekeele asjus tehtud head tööd. Samas teeb selle kooli eriliseks haridusliku erivajadusega õpilaste hulk, aga nende peale mõeldakse eraldi. Ta jagas Panova muret õpetajate nappuse pärast. «Selle teemaga peab veel töötama,» lausus Klaas.

Abilinnapea Kaplinski seisukoht oli, et ühiskond on nii palju muutunud, et nõuab eestikeelsele õppele üleminekut. Ta lisas, et asi ei ole niivõrd õppekeeles, aga selles, et haridusteel ei oleks kahte erinevat toru, mis tingivad erinevad sotsiaalsed võrgustikud. «Eesmärk on, et lapsele valitaks kool mitte keele järgi, vaid muudel põhjustel,» sõnas Lemmit Kaplinski.

Märksõnad
Tagasi üles