N, 8.12.2022

Paldiski LNG-kai ehitus Pakrineeme sadamas edeneb rekordkiirusel

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Paldiski LNG-kai ehitus Pakrineeme sadamas edeneb rekordkiirusel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ujuvkraana ja pukser seisavad ajutise sildumiskai ääres, mis rajati haalamiskai ehituseks. Samale ajutisele muulile paigaldatakse betoonipumpla, millelt hakakse materjali 800 meetri kaugusele merele pumpama.
Ujuvkraana ja pukser seisavad ajutise sildumiskai ääres, mis rajati haalamiskai ehituseks. Samale ajutisele muulile paigaldatakse betoonipumpla, millelt hakakse materjali 800 meetri kaugusele merele pumpama. Foto: Eero Vabamägi
  • LNG-laevade haalamiskai ehitus käib päeval ja ööl.
  • Käiku lähevad ainulaadsed ehituslahendused.
  • Valmiv kai on tormide eest hästi kaitstud.

Pakri poolsaare idakaldal veeldatud maagaasi (LNG) tankeritelt kaldavõrku pumpamiseks mõeldud haalamiskai on tehniliselt valmis laevu vastu võtma tänavu novembrist.

Paldiski LNG-projekti arendava osaühingu Pakrineeme Sadam juhatuse liige Marti Hääl ütles, et praegu ei ole sobiv aeg rääkida sadama või haalamiskai ärimudelist või tulude jagamisest, kuna olukord energiaturul muutub kiiresti. Küll on tema sõnul kindel, et siinses piirkonnas on gaasi laevadelt kaldavõrku pumpamise võimekust eluliselt vaja ning praegu LNG imporditerminale piirkonnas piisavalt ei ole.

«Meie ettevõte ehitab Pakrineeme sadama haalamiskaid oma kulul rekordtempos, et sügisel, kui gaasivajadus taas suureneb, oleksime vähemalt LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks valmis. Pakume LNG-laevadele sadamateenust ja oleme valmis oma pikaajalist sadamaterminalide opereerimise kogemust pakkuma ka ujuvterminali kaudu,» ütles Hääl. OÜ Pakrineeme Sadam omanikud on võrdsetes osades Alexela ja Eesti Gaasi emafirma Infortar.

Pakri poolsaare läänekaldal Pakrineeme sadamas ehitatakse kiirkorras haalamiskaid LNG-tankerite kinnitamiseks ning torujuhet laevadelt gaasi maale pumpamiseks.
Pakri poolsaare läänekaldal Pakrineeme sadamas ehitatakse kiirkorras haalamiskaid LNG-tankerite kinnitamiseks ning torujuhet laevadelt gaasi maale pumpamiseks. Foto: Eero Vabamägi

Hääl rõhutas, et esmalt tuleb vahet teha LNG-terminalil ning haalamiskail. «Haalamiskai ja seda gaasivõrguga ühendava torujuhtme ning päris LNG-terminali vahe on selles, kas veeldatud gaasi taasgaasistamise seadmed asuvad laeval või kaldal. Tulevikus ehk tulevad need seadmed ka kaldale, kuid praegu on korrektne rääkida haalamiskaist ja ujuvterminalist. Taasgaasistamise seadmed asuvad laeval ning kaldale pumbatakse LNG juba taasgaasistatuna,» rääkis Hääl.

Gaasi jätkub nelja riiki

Varem kippusid sadamaehituseks vajalikud otsused ja eeltööd nõudma aastaid, kuid tänavu on kiire kõigil Läänemere riikidel. Kui Venemaa gaasile alternatiivi ei teki, on sügisel valida ainult halbade ja veel halvemate valikute vahel – toetada Vene gaasi ostes agressorit või külmetada ja panna tööstusettevõtted seisma. Paldiski haalamiskai ehitus on seni rekordigraafikus. Marti Hääl ütles, et töö käib ööpäev läbi ega katkenud ka jaanipühade ajal.

Ajutine teeninduskai täidab mitut otstarvet. Ehituse ajal on see töölaevade sildumiskoht, kust viiakse merel asuvale ehitusplatsile nii materjale kui töötajaid. Haalamiskai platvormi betoneerimise ajaks saab teeninduskaist betoonipumpla, kust hakatakse mööda toru merele betooni saatma.
Ajutine teeninduskai täidab mitut otstarvet. Ehituse ajal on see töölaevade sildumiskoht, kust viiakse merel asuvale ehitusplatsile nii materjale kui töötajaid. Haalamiskai platvormi betoneerimise ajaks saab teeninduskaist betoonipumpla, kust hakatakse mööda toru merele betooni saatma. Foto: Eero Vabamägi

Pakri poolsaarel Pakrineeme sadama lähedal asub Eleringi kompressorjaam, mis liigutab gaasi Soome lahe põhja suunduvas Balticconnectori gaasitorus. Haalamiskai asub sellele nii lähedal, et laevalt maale pumbatava gaasi saab väikeste kuludega suunata torujuhtmesse, mis ühendab Eesti Soome, Läti ja Leeduga. Balticconnector suudab osa laevadega saabuvast gaasist saata Eesti ja Läti poole ning teise osa Soome. Teeninduslaevad suudavad gaasi väljastada 140 gigavatt-tundi päevas, mis on seitse korda suurem kui Eesti tipptarbimine.

Ajutine käigusild ühendab merel asuva haalamiskai ehitusplatsi kaldal oleva teeninduskaiga. Sild võimaldab kaldalt betooni ehitusplatsile pumbata. Hiljem ehitatakse samasse asukohta laiem sild, mis võimaldab kaile sõita ka autoga.
Ajutine käigusild ühendab merel asuva haalamiskai ehitusplatsi kaldal oleva teeninduskaiga. Sild võimaldab kaldalt betooni ehitusplatsile pumbata. Hiljem ehitatakse samasse asukohta laiem sild, mis võimaldab kaile sõita ka autoga. Foto: Eero Vabamägi

Sadam vajab juurdepääsu nii maalt kui ka merelt. Tuleb puhastada ja süvendada faarvaater ja akvatoorium; kaldale ehitada tee, kaldakindlustused, laoplatsid ja teeninduskai. Süvendamine tehti mais ning samal ajal alustati ajutise teeninduskai ehitamist.

Haalamiskai ümbruse süvendamine tehti ära kümne päevaga. Selle ajaga teisaldas Belgia firmale Jan de Nul kuuluv laev Pedro Alvares Cabral 460 000 kuupmeetrit merepõhja. «See oli uskumatult suur masin. Otsustasime võtta nii suure laeva, kuna see suudab töötada iga ilmaga ning pole riski, et kehva ilma tõttu jääb töö venima,» selgitas Hääl.

Ajutine teeninduskai täidab mitut otstarvet. Ehituse ajal on see töölaevade sildumiskoht, kust viiakse merel asuvale ehitusplatsile materjali ja töötajaid ning seal tehakse ka osa betoneerimistöid.

Jaanipäevaks oli merre rammitud esimene osa haalamiskai 94 vaiast. Ujuvkraana koos vastava rammimisseadeldisega asetab kõigepealt 44 meetri pikkuse ning 1,2-meetrise läbimõõduga toru õigesse kohta. Seejärel algab rammimine.
Jaanipäevaks oli merre rammitud esimene osa haalamiskai 94 vaiast. Ujuvkraana koos vastava rammimisseadeldisega asetab kõigepealt 44 meetri pikkuse ning 1,2-meetrise läbimõõduga toru õigesse kohta. Seejärel algab rammimine. Foto: Eero Vabamägi

Ajutine kai võib jäädagi

Haalamiskai jaoks merre rammitud vaiade ja kai tööplatvormi betoneerimise ajaks saab teeninduskaist betoonipumpla, kust betooniveokitelt hakatakse betooni mööda toru merele saatma. Hääle sõnul on see ainulaadne lahendus, kus kuni 800-meetrist survetoru kasutatakse ligi 5000 kuupmeetri betooni transportimiseks. Mis saab ajutisest teeninduskaist pärast haalamiskai valmimist, selgub pärast töö lõpetamist ning keskkonnauuringuid. Vee erikasutusluba sätestab, et teeninduskai säilitamine või lammutamine tuleb otsustada seiretulemuste põhjal. Ehituse ajal teevadki keskkonnaeksperdid pidevat seiret, mille põhjal otsustatakse, kuidas muul mõjub Lahepera lahe veekeskkonnale ja elupaikadele.

Pakri poolsaare läänerannale on rajatud ajutine muul, kaikohad töölaevade sildumiseks ning laoplatsid väiksema ehitusmaterjali ladustamiseks. Suuremad detailid tuuakse meritsi kohale Paldiski Lõunasadamast.
Pakri poolsaare läänerannale on rajatud ajutine muul, kaikohad töölaevade sildumiseks ning laoplatsid väiksema ehitusmaterjali ladustamiseks. Suuremad detailid tuuakse meritsi kohale Paldiski Lõunasadamast. Foto: Eero Vabamägi

Jaanipäevaks oli merre rammitud esimene osa haalamiskai 130 vaiast. Ujuvkraana koos vastava rammiga asetab kõigepealt 44 meetri pikkuse ning 1,2-meetrise läbimõõduga toru õigesse kohta ja sobitab selle paika. Seejärel algab rammimine. Mere sügavus on haalamiskai asukohas 16,5 meetrit ning kai ulatub 6,5 meetrit üle merepinna. Merepõhja tuleb seega pressida ligi 25 meetri jagu toru.

Ujuvkraana ja pukser seisavad ajutise sildumiskai ääres, mis rajati haalamiskai ehituseks. Samale ajutisele muulile paigaldatakse betoonipumpla, millelt hakakse materjali 800 meetri kaugusele merele pumpama.
Ujuvkraana ja pukser seisavad ajutise sildumiskai ääres, mis rajati haalamiskai ehituseks. Samale ajutisele muulile paigaldatakse betoonipumpla, millelt hakakse materjali 800 meetri kaugusele merele pumpama. Foto: Eero Vabamägi

Laevad kinnituvad haalamiskai otstes pollarite külge. See on levinud praktika, et LNG-laevad seisavad väljaspool sadamaid, kuna need on nii suured, et tavalistesse sadamatesse nad ei mahu ja nende ohutusnõuded piiraksid teisi töid.

Suured laevad taluvad päris hästi lainet ka gaasi pumpamise ajal. Vöörist tulev laine võib olla kuni viis meetrit kõrge, küljelt tulev laine kuni kolm meetrit. Pakrineeme haalamiskaini tavalised tormid ei jõua. Enne ehitamist tehtud analüüs näitas, et selline ilm, kus kapten peaks Pakrineemes otsustama, kas oleks mõistlik kai äärest ära minna, on aastas keskmiselt neljal päeval.

Ujuvterminali eripära on, et transpordi ajaks veeldatud gaas muudetakse taas suurema ruum­alaga gaasiks laeva pardal. Kaldale pumbatakse LNG juba gaasina ning selleks vajalik torujuhe paigaldatakse merepõhja. Kaldani on haalamiskailt ligikaudu 700 meetrit.

Märksõnad
Tagasi üles