N, 2.02.2023

Euro võib peagi olla dollarist nõrgem

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Euro võib peagi olla dollarist nõrgem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
USA keskpank on kiirele inflatsioonile reageerinud Euroopa Keskpangast kiiremini. Fotol Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ja USA Föderaalreservi juht Jerome Powell.
USA keskpank on kiirele inflatsioonile reageerinud Euroopa Keskpangast kiiremini. Fotol Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ja USA Föderaalreservi juht Jerome Powell. Foto: Euroopa Keskpank
  • Euro kurss langes 20 aasta madalaimale tasemele.
  • Valuutaturgudel pole euro sel suvel «ostetav».
  • Euro on dollarist nõrgem olnud varemgi.

Kui viimased paarkümmend aastat oli euro dollarist tugevam, siis peagi võib olukord muutuda ning Euroopa ühisraha nõrgeneda Ameerika Ühendriikide valuutast odavamaks.

Ehkki psühholoogiliselt võib euro nõrgenemine kahe aastakümne madalaimale tasemele mõjuda ehmatavalt, tugevdab valuuta nõrgenemine euroala ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ja leevendab USA aktsiaturgudelt saadud kaotusi.

Euro kurss on langenud 20 aasta madalaimaks ning liigub Ameerika Ühendriikide dollari suhtes kindlalt pariteetkursi poole. Eile keskpäeval sai rahvusvahelistel valuutaturgudel ühe euro eest vähem kui 1,02 dollarit, veel aasta alguses sai selle eest 11 USA senti rohkem.

Euro kursilanguse põhjused on ühest küljest Euroopa majanduse nõrkus, Ukraina sõda ning suured probleemid energiasektoris; teisalt aga dollari üleüldine tugevnemine kõikide suuremate valuutade suhtes. Professionaalsed valuutakauplejad hindavad, et selleks suveks jääb euro «sisuliselt mitteostetavaks» ning üsna populaarne on euro nn lühikeseks müük ehk panustamine ühisraha langusele. (Lühikeseks müümine tähendab, et laenatakse mingit vara, antud juhul eurosid, ning müüakse see ära lootuses seda hiljem turult odavamalt osta ning laenatud vara tagastada – T. O.)

«Euroopa energiasõltuvus Venemaast küll väheneb, aga mitte piisavalt kiiresti juhuks, kui naftatoru suletakse. Kui see juhtub, langeb euro dollari suhtes veel kümme protsenti või sinnakanti,» ütles Bloombergile Prantsusmaa suurpanga Société Générale globaalsete valuutaturgude peastrateeg Kit Juckes.

«Euroopa on maailmamajanduse nõrgim lüli,» ütles ajalehele The New York Times USA suurpanga Bank of America privaatpangandusüksuse globaalsete turgude peastrateeg Joe Quinland. «Nad on juuksekarva kaugusel sõjast ja energiakriisist,» lisas ta.

Euroopa Keskpanga ees on keerulised valikud

Lisaks Euroopa majanduse nõrkusele on euro hapruse taga ka dollari tugevnemine. Dollariindeks, mis peegeldab Ühendriikide valuuta kursi liikumist kuuest valuutast koosneva valuutakorvi suhtes, on kerkinud samuti 20 aasta kõrgeima tasemeni. Aasta algusest on indeks kerkinud 12 protsenti.

Kui euro suhtes on USD tugevnenud kuue kuuga 10,3 protsenti, siis Suurbritannia naela suhtes pea 12 ja Jaapani jeeni suhtes koguni üle 15 protsendi.

Euroopa majandusele toob euro nõrgenemine kaasa välisinvesteeringute vähenemise, aga tõstab eksportijate konkurentsivõimet.

«Kus on põhi? Keeruline öelda,» kommenteeris Bloombergile Kanada suurpanga Scotiabank valuutaturgude strateeg Juan Manuel Herrera Betancourt.

Euroopa Keskpank on keerulises olukorras. Ühelt poolt tuleb ülikiire inflatsiooni ohjeldamiseks kergitada intresse, mida EKP nõukogu lubas teha eelseisval istungil. Teisalt on aga eelseisva energiakriisi tõttu rahapoliitikat edasi karmistada keeruline, mis tähendab, et intressimäärade erinevus USAga kasvab veelgi.

Asi on selles, et mida kõrgemad on intressimäärad, seda atraktiivsem on valuuta, sest pakub paremat intressitoodete tootlust, ja mida suurem on kahe valuuta intressimäärade erinevus, seda atraktiivsem on kõrgema intressiga valuuta.

USA keskpank (Föderaalreserv) reageeris inflatsiooniohule kiiresti, kergitades baasintressi juba märtsis veerand protsenti, millele lisandus mais veel veerand protsenti.

Euroopa ühisraha euro on käibel ülekandevaluutana alates 1999. aasta jaanuarist ning sularahana alates 2002. aasta jaanuarist. Kui nüüd euro nõrgenebki alla ühe dollari taseme, pole tegemist kaugeltki pretsedendiga.

Pärast euro asutamist hakkas ühisraha kiiresti nõrgenema ning vajus dollari suhtes alla pariteettaseme sajandivahetusel – täpsemalt 2000. aasta jaanuaris. Dollar oli eurost tugevam ligi kolm aastat, 2002. aasta detsembrini; kusjuures ajaloo nõrgimale tasemele, 0,827 eurot dollari kohta, langes ühisvaluuta 2000. aasta oktoobris. Seega on euro praegu rekordmadala kursiga võrreldes tervelt viiendiku võrra kallim.

Mida tähendab euro nõrgenemine?

Majandusele toob valuuta nõrgenemine kaasa välisinvesteeringute vähenemise, aga samas eksportivate ettevõtete konkurentsivõime kasvamise. Mida nõrgem on valuuta, seda lihtsam on ettevõtetel müüa kaupa välisturgudel.

Eesti, aga ka teiste euroala riikide ettevõtted müüvad oma kaupu ja teenuseid suuremalt jaolt euro-

ala riikidesse. Erandiks on siin Euroopa suurim majandus Saksamaa, aga ka Soome ja veel mõned riigid, kes euro nõrgenemist pigem tervitavad.

Euroopa riikide, eriti Saksamaa ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele on tublisti kaasa aidanud suhteliselt odav energia, eriti Venemaa maagaas. Euro nõrgenemine on neile küll veidi abiks, aga ei Saksamaa ega kogu ülejäänud Euroopa probleeme see mitte kuidagi ei lahenda.

Kursside muutumine jõuab igaühe rahakotini

Eesti investorid on küllaltki Eesti-kesksed. Mingil määral on kohalikud väikeinvestorid soetanud küll Apple’i, Tesla ja veel mõne ettevõtte aktsiaid, aga lõviosa kohalike väikeinvestorite portfellid koosnevad Eesti, vähemal määral teiste Balti riikide aktsiatest.

Aktsiaturud langevad kogu maailmas, aga dollari tugevnemine leevendab mõnevõrra USA börsidel kaubeldavate aktsiate hinnalangusest tingitud kaotusi.

Tavainimestele tähendab see USAst tulevate või dollaris kaubeldavate importkaupade kallinemist. Kõige tuntavam on Ühendriikide valuuta tugevnemine meie tanklakettides, kus kütus on tugeva dollari tõttu märgatavalt kallim.

Eile pärastlõunal maksis Brenti toornafta 101 dollarit barrel, mis Euroopa ühisrahas teeks barreli hinnaks 99 eurot. Kui euro-dollari kurss oleks aastavahetuse tasemel, oleks praegune naftabarreli hind kümnendiku võrra odavam. Tanklates oleks sellisel juhul bensiiniliiter maksnud vaata et kümmekond senti vähem.

Aga see on lihtsalt oleks. Tegelikult võib üsna suure tõenäosusega tegelikkuseks saada stsenaarium, mille järgi praegune trend jätkub: bensiiniliiter kallineb nii nafta hinna tõusu kui ka dollari tugevnemise tõttu.

Märksõnad
Tagasi üles