T, 29.11.2022

JUHTKIRI ⟩ Õigusriik on oluline

Postimees
Õigusriik on oluline
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Päeva karikatuur 14.07.2022
Päeva karikatuur 14.07.2022 Foto: Urmas Nemvalts
  • Eesti on oma nelja tagasihoidliku soovitusega vähemuses olevate riikide seas
  • Poolale ja Ungarile jagab komisjon märksa rohkem soovitusi
  • Õigusriigi põhimõtete järgimine on ka Ukraina sõja ajal oluline

Euroopa Komisjoni täna avaldatud õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes saab Eesti päris palju kiita, näiteks õigussüsteemi digitaliseerituse taseme ja korruptsioonivastase tegevuse eest. Aruandes on meile ka neli soovitust.

Kaks puudutavad möödunudaastast ametiisikutele kehtivat lobistidega suhtlemise ja huvide konflikti head tava. Aruande järgi paistab, et ametiisikud täidavad lobistidega suhtlemise head tava korralikult, samas aga puudub mehhanism, mida teha siis, kui seda ei järgita.

Huvide konflikti hea tava rakendamisel on rohkem puudujääke. Nii pole selle täitmise üle kontrolli ega järelevalvet, mistõttu pole teada, kas see on oma eesmärgid saavutanud. Seda arvestades on vaat pea loogiline, et pole ka reeglistikku selleks puhuks, kui head tava ei järgita.

Kolmas soovitus puudutab teabele juurdepääsu õiguse tagamist. Kuigi teabele juurdepääsu õigus on kirjas põhiseaduses, kipuvad eri ametiasutused seda isemoodi rakendama ja mõnikord ka takistama, eeskätt andmekaitsereeglite range järgimise või ajakirjanduslikele päringutele vastamise tsentraliseerituse tõttu.

Neljandana soovitab komisjon liikuda edasi digitaalse platvormiga, mis muudaks õigusloomeprotsessi veelgi nähtavamaks ja kaasavamaks. Eks sellele saame ainult kaasa kiita.

Leidub inimesi, kelle meelest me ei tohiks oma ühtsust ohtu seada ega liitlasi kiusata. Õigusriigi põhimõtete järgimine on aga oluline ja me ei saa neid niisama unustada.

Tasub muidugi märkida, et Eesti liigitub oma nelja üpris tagasihoidliku soovitusega vähemuses olevate igavamate riikide sekka. «Huvitavamatele» riikidele tuletab Euroopa Komisjon aruandes meelde, et täita tuleks varem võetud kohustusi, enamasti kohtusüsteemi ümberkorralduste, mõnel puhul ka korruptsioonivastase võitluse osas.

Poola ja Ungari puhul leiame märkuse, et nad peaksid järgima ka Euroopa Liidu Kohtu otsuseid. Arvatagi jagab komisjon neile märksa rohkem soovitusi – vastavalt seitse ja kaheksa. Nende seas on ka konkreetsed nõuanded kohtusüsteemi ja avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks ning kodanikuühiskonna paremaks toimimiseks.

Siinkohal võib muidugi pärida, kas meie praeguses muutunud maailmas on sellised probleemid üldse enam aktuaalsed. Venemaa kallaletung Ukrainale on muutnud päris mitut arusaama sellest, mis on tegelikult oluline.

Püüdes naftahinna kerkimist pidurdada, on USA president Joe Biden pidanud sõnu sööma ja taotlema abi mitmelt seniselt paariariigilt, näiteks Iraanilt ja Venezuelalt. Nagu eilses Postimehes kirjutasime, kohtub ta sel nädalal Saudi Araabia kroonprintsi Muhammad bin Salmaniga, keda ta on otsesõnu mõrtsukaks nimetanud.

Nii võib hõlpsasti jõuda järeldusele, et me ei tohiks oma ühtsust ohtu seada ega liitlasi kiusata. Mõne meelest iseäranis Poolat, kes on silmapaistvalt tubli, teiste arvates Ungarit, kes on niigi omajagu tõrges. Las igaüks elada nii, nagu paremaks peab.

Postimehe hinnangul see siiski nii lihtne ei ole. Õigusriigi põhimõtete järgimine on kindlasti oluline ja me ei saa neid niisama unustada. Nende üks kord aastas meelde tuletamine on tegelikult vähim, mida teha saab. Ja loomulikult peaks Eesti ise selles vallas kõigile eeskuju näitama.

Märksõnad
Tagasi üles