P, 27.11.2022

JUHTKIRI ⟩ Kas sündinud on uus ühiskondlik lepe?

Postimees
Kas sündinud on uus ühiskondlik lepe?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 14
Päeva karikatuur 
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Valitsusleppe osapooled hindasid kompromissi
  • Eelarvekulud eeldavad veel ühist rahastamiskava

Reedel pannakse sümboolne punkt üle kuu aja kestnud läbirääkimistele, et moodustada valitsus, millel on võimalik valitseda vaid kaheksa kuud. Läbirääkimisprotsess on olnud ebatavaline. Erakordne võib olla ka see, mis läbirääkimiste tulemusel sündis.

Ebaharilik oli juba läbirääkimiste kestus – kuu aega, hulga kauem, kui oleks olnud aega valitsuse moodustamiseks valimiste järel. Proportsionaalselt oleks see sama, kui neljaks aastaks planeeritud valitsuse kokkupanemiseks peetaks samade partnerite vahel läbirääkimisi pool aastat.

Teiseks olid läbirääkimised vägagi põhimõttelised võrreldes sellega, kui pehmelt ja teravaid nurki vältides pandi poolteist aastat tagasi kokku Reformierakonna ja Keskerakonna valitus, mille eesmärk oli lihtsalt paar aastat ära tiksuda.

Kolmandaks, ühiskonna seisukohalt oli praegu väga hea aeg põhimõttelisteks valitsusläbirääkimisteks. Isegi palju parem aeg kui pärast valimisi, mil valijad on oma hääled andnud ja nendest enam neli järgmist aastat midagi ei sõltu. Seetõttu on pärast valimisi erakondadel kergem teha programmilisi kompromisse võimu nimel, millega valijail tuleks lihtsalt leppida.

Praegused läbirääkimised toimusid nii lähedal järgmistele valimistele, et kõigile läbirääkijatele oleks tavaloogika järgi olnud kasulikum olnud jääda oma põhimõtetele kindlaks. Sest raske on ennustada, kas valijad annavad andeks kompromissid erakonna kesksetes väärtustes kaheksakuulisse vahevalitsusse pääsemise nimel. 

Koalitsioonileping eeldab kolmelt valitsuserakonnalt ka realistlikku ühist kava, kuidas kokkulepitut rahastada. Ja mitte ainult kaheksa kuud, vaid ka pikas perspektiivis.

Ometi see valitsuskokkulepe sündis, mis on samuti erakordne. See näitab, et kõik kolm erakonda loodavad südames, et nende valijad on nõus, et saavutatud kokkulepe on väärt rohkem kui hind, mis tuli maksta kompromissi saavutamiseks.

Sisuliselt tähendaks see, et praegu on sündinud mingis mõttes kolme erakonna ühine valimisplatvorm. Sellist asja ei ole varem olnud, ja kui värske valitsuskoalitsioon suudab näidata järgmistel kuudel head koostöötahet, siis annab see neile valimistel märgatava eelise.

Kindlasti on see tõsine mõtlemiskoht praegustele opositsioonierakondadele. Kui praegused valitsuserakonnad panevad seljad kokku ja ütlevad, et praegune on poliitika, mida nad tahavad jätkata järgmises valitsuseks ka pärast valimisi, siis see seab opositsioonierakondade ette üksi või ühiselt väga raske ülesande leida praegusele poliitikale parem alternatiiv.

Et kolm värsket valitsuserakonda esindavad Eesti poliitilise spektri üsna erinevaid tahke, siis võib praegu saavutatu tähendada ka uue ühiskondliku leppe sündi. Kuid sellel kokkuleppel on muidugi ka tumedam pool.

Kriitikud on õigustatult tähelepanu juhtinud suurtele eelarvekuludele, mida kokkulepitud programmi elluviimine eeldaks ja millele täielikku katet ei ole. See eeldab kolmelt valitsuserakonnalt ka realistlikku ühist kava, kuidas praegu kokkulepitut rahastada. Ja mitte ainult kaheksa kuud, vaid ka järgmises ühises valitsuses.

Sest vastasel korral on oht, et järgmine koalitsioon pöörab tänase kokkuleppe pea peale. Kui nii läheb, siis näitab see, et praegused koalitsioonipartnerid võtavad toimunut üksnes valimiseelse sõuna.

Märksõnad
Tagasi üles