T, 29.11.2022

Sookured hävitasid maisisaagi

Silvi Lukjanov
Sookured hävitasid maisisaagi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sargvere maadel sõid sookured puhtaks 15hektarilise maisipõllu.

Margus Ansu / Tartu Postimees
Sargvere maadel sõid sookured puhtaks 15hektarilise maisipõllu. Margus Ansu / Tartu Postimees Foto: Margus Ansu

Järvamaal tegutseva Sargvere PÜ juht Toomas Uusmaa hindas tänavust loomasööda varumist keskmiseks ja seda suuresti tänu just viimaste päevade vihmadele. „Kuigi silo teist niidet see päästa ei jõudnud ja rohu kasvufaas jäi kuiva kätte. Nii on saak sellelt kehvapoolne, kuid hea, et esimesest niitest sain vajaliku silojao täis,” märkis ta.

Kuivusest hoopis rohkem kahju tegid Uusmaale sookured, neid lendas tema põllumaade kohal tänavu õige suure parvena. „Kured sõid mul maisi ära 15hektarilisel põllul. Praktiliselt puhtaks kohe, seal, kus pidi taim kasvama, oli ainult auk järel,” kirjeldas ta.

Sookured on varemgi maisipõldudelt noosi võtnud, kuid mitte sedavõrd, et mõnda neist oleks tulnud üle külvata.

Sookured on varemgi tema maisipõldudelt noosi võtnud, kuid mitte sedavõrd, et mõnda neist oleks tulnud üle külvata. „Ei tahtnud põldu sedasi jätta. Külvasin üle, kuigi tean, et ­sellelt enam loodetud toiteväärtuses silomaterjali ei saa,” kõneles ta, „ainult haljasmassi, sest tõlvikute arenguni kasv ei jõua. Nuriseda pole siin midagi, lihtsalt nentida, et ühelt maisipõllult läks tänavune ­silo kurgede nahka.”

Kokku kasvab Uusmaal maisi ligi 90 hektaril.

Talirapsipõldki vajas ümberkündmist

Samas heinaaeg oli ilus ja seda tegi ta rohkemgi, kuid siingi on oma aga mängus. Selgub, et heina on loomadele ette anda märksa töömahukam kui silo ja seetõttu eelistavad töötajad loomadele sööta silo. Nii on mehel varus veel eelmise aasta heina. „Kuid iga söödavaru on loomakasvatuses tarvilik, sest pigem jäägu sööta üle, kui et tuleb puudu,” lisas ta.

Ent vihmad päästsid kindlasti tema suviviljasaagi, mis Uusmaal mõeldud suuresti just loomasöödaks, ja aitasid kasvule suvirapsi. „Pidin sel kevadel ju ümber külvama ka 110 hektarit talirapsi, vihmata oleks need täiesti kõrbenud, kuigi nüüdki pole sealt seda saaki loota, mis oleks olnud talirapsi põllult,” selgitas ta.

Hea, et vähemalt piimahind tasapisi tõuseb. Teisiti pole Uusmaa meelest mõeldavgi, sest kuumalaine Euroopas ja jätkuv sõda Ukrainas mõjutavad meid kõiki. „Kui teravilja ja rapsi hind juba langeb, siis piimahind peab toitu kasvatavat põllumeest vee peal hoidma.”

Heinailm hea

Jõgevamaal tegutsev loomakasvatajast põllumees Lembit Paal rääkis, et nemad said heina kiirelt, heas kvaliteedis ja soovitust suuremas koguses tehtud. Samas rohusilo esimese niite võttis kuivus soovitust viiendiku võrra väiksemaks. Teine niide lõpeb selle nädalaga ja seegi jääb tavalisest kesisemaks. Kuid muret see Paalile ei tee, sest söödavaru on tal tubli pool vajadusest ees. „Söödavaru peab olema, kui toimetad paepealsel nitraaditundlikul alal. Põud teeb meile tõsist kurja, on aastaid, kus meil rohukasv põuaga lihtsalt lakkab,” selgitas ta. Söödariski maandamiseks külvasid nad tänavu 114 hektarile raagherne ja vilja segu, mis koristatakse siloks.

Maisi on neil tänavu maas tavapärasest poole vähem, sest sedagi varu on piisavalt. Maisi kasvuks on tänavu soojust ja niiskust ning see kasvab mühinal. Kuid söödateravilja osas on pilt kirjum, sest väetist sai vähem. „Peame leppima odra tagasihoidlikuma saagiga, sest koonerdasime kalli hinnaga väetise ostmisel ja see on põllult näha,” nentis ta.

Kui söödatootmine Paalis ärevust ei tekita, siis tulevik küll. „Elame keerulisel ajal. Keegi ei julge öelda, mis toimub augustis, veel vähem sügisel, kuid sellele mõtlemine pole konstruktiivne tegevus, sest ega loomakarja likvideerimine madala hinnaga pole ka lihtne,” arutles ta. Nii tuleb mehe sõnutsi jätkata nina veel peal hoidmisega ja kindlust annab teadmine, et praegu pole näha, et piimahind hakkaks langema.

Märksõnad
Tagasi üles