P, 4.12.2022

JUHTKIRI ⟩ Ootuspärane gaasikriis

Postimees
Ootuspärane gaasikriis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 15
Päeva karikatuur 21.07.2022
Päeva karikatuur 21.07.2022 Foto: Urmas Nemvalts
  • Maagaasi hind Euroopas on pooleteise aastaga kaheksakordistunud
  • Kuumalaine ja madal veetase tekitavad Euroopas täiendavaid probleeme
  • Eesti on teinud kõik õigesti, et põlevkivienergeetika meil endiselt alles on

Homme peaks selguma, kas Venemaa avab kümnepäevase korralise hoolduse järel Nord Streami gaasijuhtme või mitte. Seda kriisi on tegelikult mitu kuud ennustatud.

Nafta hind on tõusnud nii kõrgele, et isegi müüdava koguse kahanedes on Venemaa teenitav tulu kasvanud. Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudi teadurite Olivier Blanchardi ja Jean Pisani-Ferry aprillis avaldatud analüüsi põhjal annab see Venemaale stiimuli ise lõpetada Euroopale maagaasi müümine, millelt ta teenib palju vähem kui naftakäibest. Venemaale ei teki sellest ka pikemas vaates erilist kahju, kuna EL kavatseb ju niikuinii tulevikus fossiilkütuste, iseäranis Vene fossiilkütuste tarbimist koomale tõmmata.

Muidugi tähendab see kõik hinnatõusu. Maagaasi hind Euroopas on pooleteise aastaga kaheksakordistunud. Turu tulevikutehinguid vaadates on näha, et kauplejad ootavad maagaasi megavatt-tunni hinna püsimist enam kui 180 euro peal kuni jaanuarini, sajast eurost kõrgemal aga kuni 2024. aasta alguseni.

Euroopa mured pole sellega aga veel läbi, sest praegune kuumalaine tekitab probleeme ka maagaasi asendamisel. Kuumaga on Reini veetase langenud sedavõrd madalale, et Saksa kivisöejaamadesse pole kohati võimalik transportida kivisütt. Sellega kerkib küsimus, kas kivisöejaamad ikka suudavad talveks piisava varu koguda.

Loomulikult tekitab madal veetase raskusi hüdroenergia tootmisel. Lisaks muretsevad prantslased, et peavad osa tuumajaamade toodangut vähendama, sest jahutusvett napib.

Kallis maagaas ja asendusallikate nappus hakkab põhjustama eurooplaste seas aina kasvavat rahulolematust. Kui kaua püsib toetus Ukrainale võitluses Venemaa vastu, on järgmine suur küsimärk.

Kütuse hinna tõus omakorda mõjub halvasti majandusele. Kui halvasti, on raske öelda. Kõiksuguste prognoosidega on praegu veel vähem peale hakata kui tavaliselt, sest mitte keegi ei suuda arvesse võtta kõiki muutujaid, mis võivad olukorda mõjutada. Selge, et osa tööstusettevõtteid peab uksed sulgema. Eriti suures ohus paistab olevat Saksa keemiatööstus, mis on tihedalt seotud teiste ELi maade tootjatega.

Igal juhul viitavad õhus olevad märgid sellele, et mingit vastuteenet saamata venelased maagaasikraane täiel määral valla ei päästa. Mõne meelest on tegemist väljapressimisega, et taas avataks gaasitoru Nord Stream 2. Või siis näiteks lubaksid sakslased, et ostavad veel kümme aastat Vene gaasi.

Kui selline kokkulepe peaks sõlmitama, oleks ainus märk sellest gaasitarnete taastumine. Ei maksa oodata mingit ametlikku kinnitust. Pigem loodab Saksa valitsus siis, et kui kokkulepitu lähiaastail ükskord ikka teatavaks saab, ei lähe see enam kellelegi korda. Muidugi ei kaasneks mingisugusegi lepinguga tarnekindlust – Venemaale jääb ikka võimalus maagaas endale sobival hetkel kinni keerata.

Võib arvata, et kallis maagaas ja asendusallikate nappus hakkab põhjustama eurooplaste seas aina kasvavat rahulolematust. Kui kaua püsib sellistes oludes toetus Ukrainale võitluses Venemaa vastu, on järgmine suur küsimärk. Eks sellele Putin mängibki.

Eestlased võivad siiski kergendatult hingata, et vähemalt viimastel aastatel palju vastu päid ja jalgu saanud põlevkivi on meil endiselt olemas. On olemas ka kaevandused kaevuritega, elektrijaamad töötajatega, kuigi mõne meelest pidanuks need ammu sulgema.

Märksõnad
Tagasi üles