T, 4.10.2022

Liis Piits ⟩ Kuidas ma sundisin tolmuimeja põhiseadust täitma

Liis Piits
, Eesti Keele Instituudi vanemteadur
Kuidas ma sundisin tolmuimeja põhiseadust täitma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Liisi Piits FOTO: Erakogu
Liisi Piits FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Minu töögraafik on päris pingeline ja argitoimetusteks jääb üha vähem aega, seetõttu võtsin veidi aja eest omale abilise, kes aitaks kodus mõne lihtsama tööga, kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemteadur Liis Piits.

Kõige odavam oli tellida tubli töörügaja otse Hiinast. Kuigi ümberringi oli eestikeelne keskkond, tõi mu õhtuti ja öösiti tube koristav tegelane ka mitu kuud hiljem kuuldavale ikka üksnes võõrkeelseid sõnu. Ühel päeval sai mul sellest villand ning olles end esmalt internetist vastavate meetodite asjus harinud, rakendasin seejärel juba jõulisi võtteid. Edaspidi teataski mu kuulekas abiline eesti keeles, et töö on lõpetatud või et aku hakkab tühjaks saama.

Tegu oli loomulikult robottolmuimejaga, mida leidub üha rohkem ka Eesti kodudes. Sageli on need toodetud Hiinas ja on programmeeritud teavitama koristamise algusest, lõpetamisest, takistuste kohtamisest jne kas mandariini või inglise keeles. Mõne aja eest puudus ühe Eestis populaarse mudeli keelevalikutest isegi saksa keel, rääkimata väiksematest Euroopa keeltest. Miks on oluline, et keelevalikute seas oleks ka teisi keeli? Inimkonna keeleline rikkus on samasugune väärtus nagu looduslik mitmekesisus või arvamuste paljusus ühiskonnas. Kui uued tehnoloogiad soosivad ühtesid keeli rohkem kui teisi, siis ähvardab meid keeleline vaesumine. Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus hoolitseda eesti keele säilimise eest. Ja ühe keele säilimiseks on vaja, et saaksime ka tehnoloogiaga selles keeles kõneleda. Külmkapid veel ei räägi, küll teevad seda robottolmuimejad ja mitu muudki seadet, aga mitte veel alati eesti keeles. 

Märksõnad
Tagasi üles