R, 9.12.2022

Maaturism elab hästi tänu eesti oma inimesele

Silvi Lukjanov
Maaturism elab hästi tänu eesti oma inimesele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lisaks perepuhkajale on maaturismiettevõtjatel mitmeid suurüritusigi, eelmisel aastal pidasid noorkotkad ja kodutütred Metsajõe puhkemajas oma suvelaagrit. 
Lisaks perepuhkajale on maaturismiettevõtjatel mitmeid suurüritusigi, eelmisel aastal pidasid noorkotkad ja kodutütred Metsajõe puhkemajas oma suvelaagrit. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Metsajõe Puhkemaja OÜ peremees Andrek Põllumäe uksed on turistidele valla aasta läbi. Kuid suviti on nende pereettevõttes kõigil käed-jalad rohkem tööd täis. „Vaid nädala sees on mõni vaba päev ja nii laseme siin aprillist kuni septembri lõpuni,” lausus ta. Kui muidugi see va koroona vahele ei tule.

Selgub, et suvel leiavad juba aastaid nende juurde Järvamaale tee ettevõtjad firmapidudega ja eraisikud pulmadega. Mida sügise poole, seda enam tuleb seminare ja koolitusi ning tähtpäevade ja pulmade tähistamised jäävad nädalavahetustele. Nii on minemas 14. tegutsemisaasta ja siiani kõik vaid tõusvas joones. Peremees imestab isegi, kuidas koroona-aastad on õnnestunud suurema languseta üle elada. „Kuid suviti pole ju koroonat olnud ja nii kui piirangud kadusid, oli meil kohe maja rahvast täis ja rahvarohked suved on meid kenasti järjel hoidnud,” sõnas ta.

Metsajõe puhkemaja teenuseid käivad avastamas just siseturistid ja seda üle Eesti. Külaliste vastuvõtjana teab Põllumäe, et mitmed üle-eestilised suurettevõtted valivad neid kokkusaamisteks just asukoha tõttu Eesti keskel. Pooleks ettevõtjatega käivad neil meelsasti oma tähtpäevi tähistamas ka eraisikud. Kuigi teenindamise koha pealt on pulmadega rohkem tegemist kui firmade suvepäevadega ja raha on sama, ei eelista Põllumäe kedagi. „Mulle on oluline, et ürituste kalender on täis ja peaasi, et tulijad on toredad inimesed. Me tahame teha alati kõike nii, et kliendid rahule jääksid,” kinnitas ta.

Tundub, et see on neil ka õnnestunud, sest siiani pole nad reklaamile raha pidanud kulutama.

Töötajaid keeruline leida

Peamiselt korraldatakse Metsajõel ühe ööbimisega üritusi. See aga tähendab pererahvale suurt koormust ja kiiremat teenindustempot kui hotellis, kus personali on rohkem. „Meie peame siin kõigega kogu aeg ise hakkama saama. Maaturismis pole sedavõrd raha, et suudaksin mitut meeskonda töötajaid palgal hoida,” selgitas ta.

Seda just nüüd pärast koroona-aastaid, mil ka suvehooajaks on raske töötajaid leida. Teenindajaks ei taheta tulla, sest pole teada, kauaks tööd jagub, millal tuleb jälle uksed sulgeda. Nii tuleb ettevõttel leppida nendega, kes valmis tulema tööle vaid suviti, kuid neil puudub pahatihti väljaõpe. Kiirel suveajal aga napib aega õpetamiseks. Et Metsajõe pere­rahvas tahab anda kliendile maksimaalset kvaliteeti, on neil mõistlikum ise kõik ära teha, isegi kui see tähendab pikki-pikki tööpäevi.

Kuid Põllumäe sõnutsi lõpetamismõtet pole olnud. „Olen siin nii suure kompleksi valmis saanud, et tagasiteed enam pole. Rasked ajad on ületamiseks, sest kellel neid poleks. Mõõnaperioodil panen uksed päevaks-paariks kinni. Puhkan ja jälle silm särab,” kinnitas ta. Kui esimene koroonaperiood võttis peremehel korraks isu ära, sest pangalaen on peal, lisaks palgad maksta, siis kuu-pooleteise pärast tundis hoopis, et see on pigem hea rahulik aja mahavõtmine. „Saime analüüsida, mida ja milleks ja kuidas edasi ning teisel koroonaperioodil hakkasin hoopis ehitama,” rääkis ta.

Niipea kui ministeeriumid hakkasid eelmisel sügisel seminaride aegu tühistama, otsustas Põllumäe, et on aeg välisaal kinniseks katusealuseks ehitada. „Nüüd on mul suur peosaal ja seminariruum, millele peal päikesepaneelidega katus. Nii elan tänu PRIAlt saadud Leader-programmi toetusele ka praeguse elektrihinna tõusu märkimisväärselt inimlikumalt üle,” kõneles ta.

Suuresti tänu sellele näeb Põllumäe tulevikku pigem helgena. „Muidugi oleneb edasine palju sellest, mis sügis toob. Kuid tänu valminud katusealusele on meile järgmiseks suvehooajaks juba broneeritud mitmeid veelgi rohkemate seltskondadega pulmi ja suuremaid suveüritusi. Tundub, et meie külastajate arv taas kasvab.”

Nii on Põllumäe seda meelt, et kui teha tööd rõõmuga, siis seda jagub. Tema teeb, sest saab jõudu juurde õuele sõitvatest rõõmsatest inimestest. „Kui kliendid õlale patsutades kinnitavad, et teen õiget asja, ja lubavad kindlasti tagasi tulla, annab see mõnusa tunde siin edasi toimetada.”

Turiste aasta läbi

Võrumaal Kõverjärve talu puhkemaja perenaisena 22. aastat toimetav Jana Kalder tunnistas, et tal läheb siiani vaid hästi. Patt oleks nuriseda, kui järveäärses majas jagub majutuse soovijaid peaaegu aasta läbi. „Täna (esmaspäeval – toim.) on imekombel üks vaba päev ja maja saab hetkeks puhata. Kuid edasi on broneeringud peal kuni septembri lõpuni välja,” märkis ta.

Naine pakub puhkemajas majutust lahedalt kuni kuuele täiskasvanule ja koos lastega kuni kümnesele seltskonnale. Sellist võimalust kasutavad peamiselt siseturistid ja seda just pärast koroona-aastaid. Varem külastas Koidula piiripunkti lähedal asuvat puhkemaja ka Vene inimene, mõned soomlasedki. „Kuid mulle meeldivadki eesti inimesed kõige rohkem. Ju sellepärast eesti pered ja sõpruskonnad meile kõige sagedamini tulevadki,” arutles ta.

Tullakse üle Eesti ja tulevad need, keda tõmbab rahuliku looduse rüppe lihtsalt puhkama, kalastama või paadisõitu nautima. Sügiseti ka marjule, seenele, kuigi tänavune kuumus võttis naise sõnutsi nende ümbruse metsadest saaki vähemaks. Talvel saab suusatada ja järvel uisutada.

Hinda on pidanud tõstma ka Kalder, kuid mitte sedavõrd, kui tõusis elekter. Ikka palju tagasihoidlikumalt ja arvestamata, et puhkaja kasutab nii elektrit kui käib duši all. „Seni, kuni suvel suudame talveks säästa ja investeerida vaid tasa ja targu, saame hakkama. Meie klientuur on nii suureks läinud, et patt oleks nad võõrustamata jätta. Seega jätkame,” kinnitas ta.

Hiiumaal tegutsev Nuutri puhkemajade juht Anu Pielberg sõnas, et neilgi läheb hästi, sest nende hea asukohaga puhkemajad meeldivad inimestele. Suvel on puhkemajade täituvus peaaegu sada protsenti, vaid mõni üksik vaba koht mõnel üksikul päeval. Seda tänavugi, mil teised turismiettevõtjad kurdavad, et turiste on Hiiumaal tavalisest vähem, lausus ta.

Tekkinud on püsiklientuur

„Me pole küll väga kaua tegutsenud, ühes majas läheb kuues, teises kolmas suvi, kuid meil on tekkinud püsiklientuur,” märkis Pielberg. Nuutri puhkemajades majutuvad nii saarel laagrit või turniire pidavad tennisistid, võrkpallurid kui ka viiuldajad ja nii aastast aastasse. „Juba jaanuaris pannakse juuli kalender täis,” lausus ta. Enamik on Eesti oma inimesed, kuid on ka sakslasi, soomlasi, leedulasi, lätlasi, samuti vene keelt kõnelevaid turiste.”

Pielberg pole märganud, et nende klient oleks väga hinnatundlik, pigem kogeb ta, et hinnatõusu suhtutakse arusaavalt. Rohkem on ta märganud, et Hiiumaale tulijad eelistavad siin veeta kauem aega kui kaks ööd. „Tullakse, et viibida siin isegi kuni nädal, ja see meile meeldib, sest saarel on, mida vaadata ja kogeda, eriti siis, kui põigata suurtest teedest kõrvale küladesse,” sõnas ta.

Nii on Pielbergil plaane, mida ja kuidas veel paremini saarel pakkuda, sest neile puhkama tulevad inimesed on rõõmsad ja toredad. „Loodame, et energiaralli ei löö hindu sedavõrd kõrgeks, et inimesed ei suuda teenuse eest enam maksta. Meie tahame neid teenindada ka edaspidi,” kinnitas ta.

Märksõnad
Tagasi üles