N, 8.12.2022

Peredele on uueks õppeaastaks valmistumine raske

Kerttu Kirjanen
, ajakirjanik
Peredele on uueks õppeaastaks valmistumine raske
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mia Maria Amer kooli minevate kaksikutega. FOTO: Eero Vabamägi
Mia Maria Amer kooli minevate kaksikutega. FOTO: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi
  • Laste kooli saatmine läheb vanemale maksma mitusada eurot.
  • Kahe lapsega üksikemal on raskem kui kolme lapsega perel.
  • Kõige suurem ventilatsiooniprobleem oli eelmisel aastal Ida-Viru- ning Põlvamaal.

Ülehomme algab uus kooliaasta. Üksikvanemale tekitab muret elektri ja toidu hindade kallinemise kõrvalt lastele kooliks vajamineva ostmine. Mitmes koolis on endiselt puudu toimiv ventilatsioonisüsteem.

Mia Maria Amer saadab 1. septembril kaksikutest tütred esimesse klassi. Elevus uue ning ühtlasi esimese eesootava kooliaasta eel on käegakatsutav. Samas on õhus küsimus: kuidas peaks üksikema kõike kooliks vajalikku endale lubama?

Amer sai koolilt nimekirja vajaminevaga: värvipliiatsid, vihikud, mapid, vahetusjalanõud, koolikott ja palju muud. Need kolmkümmend seitse, Ameri puhul seitsekümmend neli asja on vaja osta 1. septembriks. «Meil ei olnud kodus neid asju enne olemas ka, kõik oli vaja osta.»

Küsimuse peale, kui palju maksab laste kooli saatmine, sõnas Amer, et mitusada eurot. «Kuna ma olen olnud alates laste sünnist töövõimetu, ei ole ma saanud eriti tööl käia,» sõnas Amer.

«Ma saan 500 euro kanti töövõimetuspensioni. Raske on. Õnneks mu vanemad aitavad mind, kuid meil on palju töövõimetuid inimesi, kellel on lapsed, pere ja neid on vaja ülal pidada ning neid ei aita keegi. Mina vähemalt ei pea üksi tegelema sellega, kõik ei ole ainult minu õlul,» sõnas Amer ning lisas, et vanemate abita ei teaks ta, kuidas ta saaks lapsed kooli saata.

Kooli mineval lapsel on vaja:

  • koolikott
  • päevik
  • pinal
  • harilik pliiats
  • kustukumm
  • pliiatsiteritaja
  • värvilised pliiatsid
  • (10–12 värvi)
  • viltpliiatsid (12 värvi)
  • käärid
  • liimipulk
  • joonlaud
  • vihikud
  • liikuv aabits ja
  • tähed
  • lühikesed ja pikad spordiriided
  • spordijalanõud ­sisetundideks
  • spordijalanõud ­õuetundideks
  • rätik
  • kamm
  • patsikummid tüdrukutel
  • isiklik salvrätipakk
  • guaššvärvid (12 värvi)
  • vesivärvid ehk ­akvarellid (12 värvi)
  • segamisalus värvidele
  • 1 komplekt pintsleid
  • purunematu veetops
  • rasvakriidid
  • õlipastellid (12 värvi)
  • plastiliin
  • voolimisalus
  • PVA-liim
  • värviline paber
  • värviline kartong
  • kaks A4 joonistusplokki
  • kaks A4 akvarelliplokki
  • A3 joonistusplokk
  • A3 akvarelliplokk
  • kasti, mille sisse oma vahendid panna

Hinnad on lühikese ajaga märgatavalt tõusnud

Amer sõnas, et olukord on sedavõrd keerulisem, et hinnad on lühikese ajaga märgatavalt tõusnud. Oma viiesajaeurose toetuse eest on Ameril vaja osta iga kuu ka ravimeid, et haigus kontrolli all hoida. Seega jätab ta apteeki iga kuu ligi 150 eurot. Kohalikust omavalitsusest ta praegu abi ei saa.

«Kõik toetavad kolmelapselisi peresid, aga kaksikutega üksi toime tulekut pole lihtsustatud. Kui sul on kaks last, siis sa ei saa riigilt lisatoetust. See tundub väga sürreaalne.»

Annel (nimi muudetud – K. K.) on kolm last, neist kaks lähevad sügisel kooli – teise ning kolmandasse klassi. Ka Anne sai koolilt nimekirja asjadest, mida on vaja soetada. Kuigi vanemate laste puhul on nimekiri väiksem kui esimesse klassi minejal, tuleb siiski välja käia arvestatav summa. Anne tõi ka esile, et eelmise aastaga võrreldes on hinnad märgatavalt tõusnud.

«Kõige suurem väljaminek on ilmselt riided. Lastel on vaja kehalise kasvatuse tunniks nii sise- kui ka välisjalanõusid, samuti sise- ning välisriideid. Rääkimata tavalistest riietest, millega nad koolis peaksid käima. Nad ju kasvavad ka nii ruttu, et eelmise aasta sisejalanõud ei mahu enam jalga,» rääkis Anne.

Anne ütles, et abi on «ranitsatoetusest», mille suurus on Tartus 50 eurot. «See on kindlasti abiks, kuid kummaline on see, et augustis taotletud toetuse saad kätte alles oktoobris. See ei tundu loogiline, sest kooliasju ostetakse siiski augustis ja raha oleks just siis vaja,» sõnas Anne.

Vanemad ning nende lapsed ei ole aga ainsad, kes eesootavaks kooliaastaks valmistuvad. Uue õppeaasta eel on endiselt probleem koolide ventilatsioonisüsteemid ning see, kas praegused lahendused suudavad tõhusalt viiruse levikut takistada.

«2021. aasta kevadel suunati riigi lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele 30 miljonit eurot investeeringuteks ning lisaraha soovitati tungivalt kasutada eelkõige haridusasutuste õhukvaliteedi parandamiseks,» sõnas haridus- ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar.

Riisaar sõnas, et HTMi 2021. aasta andmekorjes hõlmas munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide valim 670 hoonet. Neist 56 protsendil oli klassiruumides mehaaniline ventilatsioon, 37 protsendil loomulik ventilatsioon, üks protsent hoonetest oli sel ajal renoveerimisel ja kuue protsendi hoonete puhul veel täpsustati reaalset kasutust õppetöös.

«Kõige kehvem oli eelmisel aastal klassiruumide ventilatsiooni olukord Ida-Viru- ning Põlvamaal, kus ligi 60 protsendil hoonetest oli klassiruumides loomulik ventilatsioon. Kõige parem oli olukord Harjumaal, kus klassiruumidega hoonetest oli ligi neljandikul klassiruumides loomulik ventilatsioon,» märkis Riisaar Postimehele.

Samuti sõnas ta, et üle 110 000 munitsipaal- ja eraüldhariduskooli õpilase ehk ligi 70 protsenti õppis koolihoones, kus klassiruumis oli mehaaniline ventilatsioon. 74 protsendil mehaanilise ventilatsiooniga hoonetest töötas ventilatsioon täisvõimsusel ning peaaegu pooles hoonetest töötas mehaaniline ventilatsioon ööpäev läbi.

Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Larissa Degel sõnas, et viimastel aastatel on linn lähtunud põhimõttest, et õpperuumide renoveerimisel peab tekkima korralik ja kaasaegne ventilatsioonisüsteem. Samas on Degeli sõnul endiselt päris palju ruume, kus lahenduseks on regulaarne tuulutamine või õhupuhastite kasutamine.

«Praegu pole kahjuks ühtegi munitsipaalset üldhariduskooli, kus oleks kogu koolimaja ulatuses täies mahus kaasaegne ventilatsioonisüsteem,» sõnas Degel ning lisas, et ehitatakse kolme uut koolimaja, mis peavad olema varustatud kaasaegse ventilatsioonisüsteemiga.

Ventilatsioonisüsteemid vajavad uuenduskuuri

Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg sõnas, et kuigi koolides on toimivad ventilatsioonisüsteemid, on suurem probleem hoopis lasteaiad, mis vajaksid investeeringuid, et ehitada hoonetesse sundventilatsioon.

Kanepi valla avalike suhete spetsialist Kerli Koor sõnas, et sealsete koolide ventilatsioonisüsteemid vajavad veel uuendamist.

Räpina vallavalitsuse majandusvaldkonna spetsialistide sõnul on praeguse seisuga parandatud kahe kooli ventilatsioonisüsteem. Täpsemalt on koolides kaasajastatud ventilatsiooni juhtimissüsteem ja paigaldatud üks uus soojustagastusega ventilatsiooniagregaat. Räpinas on loomuliku ventilatsiooniga kaks hoonet, mis on aga ehitatud suuremale hulgale õpilastele ja õpetajatele, kui neid seal praegu tegutseb ehk tegemist on väikekoolidega.

«Räpina vald taotles toetust hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest just koolihoonele, vastust taotlusele pole veel saanud,» sõnas Räpina vallavalitsuse haridus- ja noorsootööspetsialist Anu-Cristine Tokko.

Mia Maria Amer kooli minevate kaksikutega.  
Mia Maria Amer kooli minevate kaksikutega.  Foto: Eero Vabamägi

Haridustöötajate liit tahab õpetajate streiki ennetada

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) kutsus haridus- ja teadusministri palgaläbirääkimistele, et hoida ära sügisel ähvardav õpetajate streik.

EHLi juhi Reemo Voltri (pildil) sõnul on streigi vältimise eeldus õpetajate töötasu tõstmine teiste kõrgharitud spetsialistide palgaga võrdseks. Voltri sõnul vajab olukord kiiret lahendust valitsuse ja riigikogu tasandil, sest koolide õpetajatest tühjaksjooksmine mõjutab kõiki eluvaldkondi.

«Kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajatega haridussüsteem tagab kodurahu, võrdsed võimalused ning Eesti jõukuse kasvu. See pole aga võimalik, kui õpetaja palk on teiste kõrgharitud spetsialistide omast kolmandiku võrra väiksem ning vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad saavad koolidest lihtsalt otsa. Õpetajatöö on võrreldav näiteks tiimijuhi rolliga idufirmas, kuigi palk on ligi poole väiksem,» ütles EHLi juht.

EHLi mais tehtud uuringu järgi on 92 protsenti Eesti õpetajatest kogenud tööl läbipõlemist ning ligi 60 protsenti kaalunud väikese palga ja ülekoormuse tõttu töölt äraminekut. «Rahuldavaks töötasuks märkis enim vastanuid palga alates 2000 eurost, mis vastab Eesti kõrgharidusega töötajate keskmisele. Praegu on õpetaja palk aga ainult 1412 eurot,» selgitas Voltri.

Haridustöötajate liidu juhi sõnul pole streik esimene valik, aga õpetajatele ei pruugi jääda muud võimalust, sest olukord on kriitiline. EHLi maikuise uuringu järgi on valmis streikima 94 protsenti õpetajatest. «Oleme avatud valitsusega läbi rääkima, ent küsimuse all ei ole töötasu kosmeetiline muutus, vaid palgataseme oluline tõstmine,» ütles Voltri.

Märksõnad
Tagasi üles