N, 2.02.2023

NÄDALA AED ⟩ Kevad algab sügisel

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Kevad algab sügisel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Et kevadel tulpide ilu nautida, tuleb sügisel tulbisibulad maha panna. Pildil lilleilu Kirna mõisas.
Et kevadel tulpide ilu nautida, tuleb sügisel tulbisibulad maha panna. Pildil lilleilu Kirna mõisas. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja
  • Lillesibulad istutatakse nii sügavale, kui on nende kolmekordne pikkus, kuid see sõltub ka mullast.
  • Sibullilled ei talu seisvat niiskust, vaid vajavad vett hästi läbilaskvat mulda.
  • Uued sordid vajavad ellujäämiseks ülesvõtmist ja kuivatamist igal aastal.

Kuigi poodides on sügisel korraga väga mitmesuguseid sibullilli, ei istutata neid ühekorraga. Kõige nõudlikumad mullasoojuse suhtes on nartsissid, mis pannakse maha juba augusti lõpust septembri keskpaigani.

Nartsissid vajavad juurte kasvatamiseks sooja mulda; kui muld jaheneb 5–6 kraadini, peatub juurte kasv. Mida rohkem juured jõuavad kasvada, seda tugevam on taim ja parem kevadine õitsemine. Hilja mulda saanud nartsissisibul ei jõua juurduda vajalikul määral ning selline taim hakkab kevadel õitsema sibulas olevate varuainete arvel, mis omakorda võib sibula ära kurnata ning järgmine õitsemine jääb vahele.

Soojemat mulda tahavad veel ka lumikellukesed, kobarhüatsindid, püvililled, sügislilled (Colchicum ssp.) ja ka liiliad. Tulpide ja laukude mahapanekuga aga tasub veel oodata, samuti eelistavad jahedamat mulda juurdumiseks ida­hüatsindid ja krookused.

Sibullilled tuleb sügisel enne külmi istutada, et taim jõuaks juurduda ja kevadel saaks hakata õitsema. Pildil lillesibula istutamine istutusvahendi abil.
Sibullilled tuleb sügisel enne külmi istutada, et taim jõuaks juurduda ja kevadel saaks hakata õitsema. Pildil lillesibula istutamine istutusvahendi abil. Foto: Tairo Lutter

Need sibulad võib panna ootele jahedasse väga kergelt niiske turba või saepuru sisse ja istutada alles siis, kui mulla temperatuur on langenud 9 plusskraadini. Istutada võib neid seni, kuni labidas maasse läheb, aga väga hilja peale jäädes võib nende istutuskoha katta turbamultšiga, mis pikendab juurdumise aega.

Kuhu lilled maha panna?

Enamik sibullilledest tahab päikesepaistelist ja avatud kasvukohta. Varakevadel õitsevaid sibullilli võib istutada ka suurte lehtpuude alla ja nende juurtele, sest enamik neist on puude lehtimise ajaks juba ära õitsenud ning siis pole lehtede varju jäämine enam probleemiks.

Muld peaks olema hea veeläbilaskvusega, sest seisev niiskus hukutab sibula. Kui tegemist on pinnasega, mis kevadel liigniiskuse all kannatab, siis ei pea sibullillede kasvatamisest loobuma, vaid tuleks ehitada maapinnast kõrgemad peenrad või istutada lillesibulad kallakule. Savisema mulla puhul aitab ka see, kui puistata lillesibula alla ja ümber liiva, et vihmaste ilmade korral vesi sibula juures seisma ei jääks ega mädandaks seda.

Vali terve sibul!

Nartsissisibulad aianduspoes.
Nartsissisibulad aianduspoes. Foto: Peeter Langovits
  • Uuri paki sisu hoolikalt!
  • Jäta ostmata sibulad, millel on vigastusi, muljumisjälgi, mädanikku, hallitust, mis katsudes on nätsked või suisa kuivanud.
  • Terve sibul on katsudes kõva ja kergelt vetruv.
  • Mida suurem sibul, seda suurem tuleb õis.

Lisaks niiskusele tekitavad probleeme ka vesirotid ja hiired. Nende puhul ei pruugi olla abi isegi istutuskorvidest ja nende katmisest traatvõrguga, vaid need osavad pahalased suudavad plastist korvi ka altpoolt läbi närida. Istutuskorvid iseenesest on head, kui tahate hoida sorte üksteisega segunemast, kuid sel juhul tuleb valida peenema traatsilmaga korvid.

Lillesibulate istutamine istutuskorviga.
Lillesibulate istutamine istutuskorviga. Foto: Tairo Lutter

Vesirottide puhul on iseenesest lohutav teada, et kõik sibulad neile ühtmoodi ei maitse ning näiteks nartsissid või tugeva iseloomuliku lõhnaga püvilillesibulad jäävad enamasti kõik samasse kohta, kuhu need istutati, samas kui tulbisibulad kaovad jäljetult.

Mullast sõltub isutussügavus

Oluline on ka istutussügavus. Kui tegemist on liivase mullaga, siis tuleb lillesibulad istutada tavalisest sügavamale, kui aga savisema pinnaga, siis veidi kõrgemale. Enamjaolt lähtutakse lillesibulate istutamisel kolmekordsest sibula pikkusest ehk 5 cm pikkune lillesibul istutatakse 15 cm sügavusele. Sügavam istutus tagab tervema taime ja parema õitsemise, pinna lähedal õitseb taim kehvemini, kuid annab rohkem tütarsibulaid.

Lillesibul istutatakse tavaliselt sibula enda kolmekordse pikkuse sügavusele. 
Lillesibul istutatakse tavaliselt sibula enda kolmekordse pikkuse sügavusele. Foto: Tairo Lutter

Uued ja erilised aretised on küll uhked, kuid pole just mugavale aednikule, sest kipuvad jääma üheaastaseks lõbuks. Kes igal aastal uusi sorte aeda ei taha istutada, peab tulbisibulad igal aastal mullast üles võtma, kuivatama puhkeperioodil soojas ja õhurikkas kohas ning sügise jaheduses uuesti mulda juurduma panema.

Vanad head sordid (nagu vanaemade ajast tuntud punane «Apeldoorn» jt) ning botaanilised tulbiliigid nii palju mässamist ei vaja. Vähem pirtsakad on darvinhübriidid, samuti Greigi ja Fosteri sordirühm, mingit muret pole kollaste õitega metstulpidega (Tulipa sylvestris), mis sobivad ka looduslähedasse aeda. Nartsissid on vähem pirtsakad ja liiliadki võivad samale kasvukohale jääda kauemaks. Vähenõudlikud ülesvõtmise suhtes on ka laugud, kuid paljud neist kipuvad seemnetest arutult paljunema.

Märksõnad
Tagasi üles