N, 8.12.2022

PM MILANOS ⟩ Eesti korvpallikoondise ennenägematu energia tuleb edaspidi tulemuseks vormida

Ville Arike
, Milano
Eesti korvpallikoondise ennenägematu energia tuleb edaspidi tulemuseks vormida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Henri Drell on Eesti koondise üks energilisemaid ja emotsionaalsemaid mängijaid.
Henri Drell on Eesti koondise üks energilisemaid ja emotsionaalsemaid mängijaid. Foto: Tairo Lutter

Eesti meeste korvpallikoondis lõpetas Milanos peetud Euroopa meistrivõistluste alagrupimängud ühe võidu ja nelja kaotusega ega pääsenud play-off’i. Ent suurem, numbrite taga olev pilt on positiivse märgiga. Just perspektiivi mõttes.

Ühest küljest on võistkonna perspektiivikus tore asi, teisest küljest tähendab see, et jätkuvalt arenemiseks tuleb teha kõvasti tööd ning perspektiiv edaspidi ka tulemuseks vormida. Seda on öelda lihtsam, kui teha.

Eesti Korvpalliliit käis juba mõni aasta tagasi tehtud masterplaani raames välja eesmärgi jõuda tänavu EMi finaalturniirile, 2025. aastal EMil kaheksa parema hulka, 2027. aastal MMile ning olla tugev kandidaat 2028. aasta olümpiamängude kohale. Esimene siht on täidetud, järgmised on kahtlemata raskemini teostatavad.

Sokk: peame pidevalt arenema

«Jah, eesmärk on selline. Aga püsigem maa peal. Tööd tuleb edasi teha, areneda samm-sammult. Peame jõudma selleni, et alati stabiilselt jõuda EMile ning seal ka hästi mängida. Iga järgnev sats peaks olema vähemalt sama hea, kui eelmine. Kogu aeg peab edasi minema, mitte et teeme nüüd tulemuse ära – ja kõik!

Perspektiiv on suur, aga tööd peab kõvasti tegema. Potentsiaal tuleb ka tulemusteks vormida,» kommenteeris 2025. aasta EMil esikaheksasse jõudmise eesmärki kogenud mängujuht Sten Sokk.

Sten Sokk EMil mängus Ukrainaga.
Sten Sokk EMil mängus Ukrainaga. Foto: Tairo Lutter

33-aastane Sokk loodab, et neljapäevane mäng Kreekaga (lõppes 69:90) oli tema koondisekarjääri viimane. «Ma ei ütle seda sajaprotsendiliselt, ütlen «ilmselt». Edaspidistes akendes võib tekkida raskeid hetki, kus keegi on vigastatud, või on mõni muu mure.

Aga tahaks loota, et saame asja nii käima, et see nooruslik võistkond saaks mängida edasi, et siia tuleks veel nooremaid mehi. Tahaks, et tuleksid peale minust paremad, tehnilisemad, kiiremad mehed, et ma EI PEAKS enam mängima,» selgitas Sokk oma mõtteid.

Milano EM andis talle palju positiivsema emotsiooni kui seitse aastat tagasi Riias toimunu. «Rahvas oli algusest lõpuni meie taga. Polnud nii palju pingeid, turniir oli meile sujuvam, koondise perspektiiv on parem. Olime igas mängus sees, kus rohkem, kus vähem.

Meil on kihvt, nooruslik koondis, aga selle tõttu tuleb väljakul ka otsuste tegemisel eksimusi. Kui asjad üle vaadata, saab neid parandada. Siin on väga palju positiivset.»

Kuusmaa: niisugust energiat polnud ammu näinud

Just nooruslikkuse ja energia tõid välja ka mitu Postimehega vestelnud eksperti. «Mulle jäi Eesti mängudest positiivne mulje. Eriti meeldis näha võistkonnas olevat energiat. Niisugust energiat polnud ma meie koondises ammu näinud,» ütles 1993. aasta EMil kuuenda koha teeninud koondise liider, praegu Audentese spordigümnaasiumis treenerina töötav Aivar Kuusmaa.

Kuusmaa viskas tol aastal Bosnia vastu 40 punkti, mis viis ta EMi kõigi aegade ühe mängu skooride arvestuses esikümne lõppu. Praeguseks on ta lükatud teise kümnesse, näiteks tänavune EM on toonud juba kaks enam kui 40-punktilist skoori.

Aivar Kuusmaa.
Aivar Kuusmaa. Foto: Margus Ansu

Kuusmaa hinnangul oli taktikalise poole pealt Eesti positsioonirünnakute kaitse organiseeritud väga hästi. «Kui kuskil alla jäime, siis pigem meisterlikkuse poole pealt. Aga teatud mängijate pidurdamine võib-olla ongi meile praegu võimatu. Euroliiga ja NBA tippmängijad on väga kõrge klassiga.

Rünnakutel võinuks palli vahepeal rohkem korvi alla toimetada. Turniiri tervikuna hinnates olnuks üks rohkem saadud võit ja pääsemine 16 parema hulka kirss tordile,» resümeeris Kuusmaa.

Eesti alustas 62:83 kaotusega Itaaliale ning sai seejärel kaks valusat kaotust järjest: Ukrainalt 73:74 ja Horvaatialt 70:73. Seejärel alistati Suurbritannia 94:62.

Annuk: mehed vajavad pidevalt raskeid mänge

Ka Eesti meisterklubi Pärnu Sadama peatreener Toomas Annuk kiitis meie koondist: «Mulle jäi väga positiivne mulje, esitused jäävad kokkuvõttes pigem plusspoolele.»

Toomas Annuk, Pärnu Sadama korvpallimeeskonna peatreener
Toomas Annuk, Pärnu Sadama korvpallimeeskonna peatreener Foto: Tairo Lutter

Mis jäi 16 parema hulka pääsemisest puudu? «Arvan, et asi on suurte mängude kogemustes, isegi mitte mängijate nooruses. Suurturniiride kogemus oli seni ainult Venel ja Sokul. Kõrvalt vaadates võisid Ukraina ja Horvaatiaga peetud mängude lõpplahendused jääda selle taha. Tuleviku mõttes saadi sellelt turniirilt kindlasti kõva karastus.»

Annuk märkis, et üldjoontes oli aru saada, millised olid Eesti koondise kaitseplaanid, millised rünnakuideed. Ka rahvale koondise mängupilt meeldib. «Mõnikord on vastas nii head mängijad, et võid ju taktikalise plaani välja mõelda, aga täita on seda suhteliselt keeruline. EMil mängib palju erineva kaliibriga tippmehi.

Meil samuti oli ilusaid sooritusi. Kui iga päevaselt saab samasuguseid raskeid mänge, siis usun, et tulevikus on meil päris mitu meest, kes suudavad need mängulõpud ära otsustada.»

Enden: võistkond vajaks treeneritelt konkreetsemaid juhiseid

Endine Eesti koondise peatreener, 1982. aasta maailmameister Heino Enden kiitis, et eestlased mängisid vabalt ja julgesid ette võtta. «Annaksin meeskonna kui terviku mängule päris hea hinnangu. Tahtmine ja võitluslikkus, soov kaitses rügada oli olemas, hindeks 5- või 4+.

Heino Enden.
Heino Enden. Foto: Toomas Huik

Võitlus oli tore, see, kuidas Ukraina ja Horvaatia rünnakulust suudeti maha võtta. Samas tuli Horvaatia meid mütsiga lööma, Ukraina peatreener Bagatskis mängis aga kohtumise lõpufaasis meid üle: Lõpus otsustas mängu ära Ilja Sõdorov, pidanuksime tema tulekuks valmis olema.

Treenerite tööle paneksin mängijatega võrreldes veidi madalama hinde. Tegemist on vähekogenud võistkonnaga, kes vajanuks rohkem taktikalist juhendamist, treeneritelt konkreetsemaid juhiseid. Samas on ka meie treenerid sel tasemel väheste kogemustega. Meie potentsiaal jäi osaliselt realiseerimata, võib-olla jäid selle taha ka mängulõpud.»

Heino Enden ütleb, et Maik-Kalev Kotsar (pildil rünnakul Ukraina koondise tsentri Oleksi Leni vastu) on meie ainus Euroliiga tasemel korvpallur.
Heino Enden ütleb, et Maik-Kalev Kotsar (pildil rünnakul Ukraina koondise tsentri Oleksi Leni vastu) on meie ainus Euroliiga tasemel korvpallur. Foto: Tairo Lutter

Taktikalises mõttes sooviks Enden mängujoonisest selgemalt aru saada, kelle käest peab pall rünnakul läbi käima. «Kindlasti saanuks paremini kasutada Kotsarit. Tema kaudu rünnates avanenuks ka teistele meestele paremaid kohti, kaitse peab temale pöörama palju tähelepanu. Lisaks sooritasid taga- ja ääremängijad kohati ettevalmistamata viskeid,» märkis omaaegne maailmameister.

Mängijatest kiitis Enden Kristjan Kitsingut, kelle nõnda enesekindel tegutsemine üllatas teda positiivselt. «Ta ei jäänud ka kaitses jänni. Niisuguse kindlusega tegutsedes võiks ta ka mõnes Euroliiga klubis olla rollimängija – tuleb teatud perioodiks väljakule ja paneb mõne kolmese ära. Kahjuks valmistas pettumuse Sander Raieste, kes oli ebakindel ega suutnud oma oskusi näidata.»

Kokkuvõtteks nentis Enden, et meie koosseisu arvestades ei saanudki suurt enamat loota. «Meil on üks Euroliiga tasemel mängumees – Kotsar.»

Märksõnad
Tagasi üles