R, 9.12.2022

ANALÜÜS ⟩ Riigieelarve saadi kokku, sest vähendati riigikaitse ambitsioone

Mikk Salu
, ajakirjanik
Riigieelarve saadi kokku, sest vähendati riigikaitse ambitsioone
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Vihula mõisas lepiti kokku nii järgmise aasta riigieelarve kui pikem eelarvestrateegia.
Vihula mõisas lepiti kokku nii järgmise aasta riigieelarve kui pikem eelarvestrateegia. Foto: Tairo Lutter
  • Kõik said raha juurde.
  • Osa probleeme lükati tulevikku.
  • Õhutõrjevõimekust vähendati.

Neljapäeva õhtul, kui ministrid lõpetasid Vihula mõisas esimese arutelupäeva järgmise aasta riigieelarve ning nelja-aastase riigieelarve strateegia (RES) üle, polnud midagi veel kokku lepitud. Mitte midagi teha ei saa ja mitte millekski raha ei ole. Selline seis.

Peaminister Kaja Kallas (RE) oli võrdlemisi morn: «Soovid on ebarealistlikud.» Kallas ja ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) viitasid korduvalt, et kuna praegune valitsus valitseb ainult pool aastat, peaks keskenduma koalitsioonileppes kokkulepitule ja mitte tooma kogu aeg uusi asju lauale.

Raha on ja kõike saab

Päev hiljem, kui tipp-poliitikud nõupidamislaua tagant tõusid, oli toimunud metamorfoos. Kõike saab. Tulevad nii need asjad, mis koalitsioonileppes olemas, kui ka need, mida koalitsioonileppes pole. Kusjuures mõni – eestikeelsele haridusele üleminek ja omastehoolduse reform – saab rohkem raha, kui koalitsiooniläbirääkimistel arvutati. Aga tuleb ka palgatõus: avalikule sektorile viis ja osale gruppidele (päästjad, politseinikud, õpetajad jne) vähemalt 15 protsenti. Energiatoetusi hakkavad saama ka väikeettevõtjad. Kaitsekulud kasvavad. Teadus saab juurde. Kõrgharidus saab juurde. Ja kõik see tuleb niisama, sest nagu peaminister intervjuudes selgitas: maksud ei tõuse ja laenukoormus ei kasva.

Laenukoormus ei kasva, võttis peaminister Kaja Kallas (RE) eelarvearutelud kokku.
Laenukoormus ei kasva, võttis peaminister Kaja Kallas (RE) eelarvearutelud kokku. Foto: Madis Veltman

Mis siis juhtus? Kuidas ühe päevaga sai mitte millestki nii, et kõigile jagub?

Tõenäoliselt on tegu mitme teguri kombinatsiooniga. Ilmselt natuke blufiti, et raha üldse ei ole. Võimalik, et see oli läbirääkimiste strateegia, kus ühed (Reformierakond) ütlevad, et raha pole, ja teised (sotsid ja Isamaa) küsivad kõvasti juurde ja lõpuks lepitakse kuhugi keskpõrandale kokku.

Isamaa delegatsiooni eelarvearuteludel juhtisid Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu.
Isamaa delegatsiooni eelarvearuteludel juhtisid Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu. Foto: Madis Veltman
Sotsid said uude eelarvesse mitmed rahakad soovid sisse. Tervise- ja tööminister Peep Peterson võib rahul olla.
Sotsid said uude eelarvesse mitmed rahakad soovid sisse. Tervise- ja tööminister Peep Peterson võib rahul olla. Foto: Tairo Lutter

Teiseks, mingi osa probleeme ja lahendusi lükati järgmiste valitsuste teha. See on osaliselt ka loomulik, sest mida täpselt järgmised kolm-neli aastat toovad, ongi lahtine. Kui kuulata sotsiaaldemokraatide esimeest Lauri Läänemetsa, siis tema käsitlus riigieelarve strateegiast paistab küll selline, et paberil jooksevad arvud kokku, aga poliitiliselt pole tulemus realistlik. «See tähendab, et lähiaastatel tuleb kõvasti kärpima hakata, ma ei usu, et see on poliitiliselt võimalik,» sõnab Läänemets.

Kõike ei saagi ennustada

Kuhugi sellesse arutellu jääb seegi, et kolm valitsusparteid tõlgendavad tulevikku erinevalt. Näiteks Kallas ütleb, et laenukoormus ei kasva. Läänemets sõnab, et tema arusaamist mööda tuleb laenu (eelkõige riigikaitse vajaduste tõttu) juurde võtta. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ei ütle otsesõnu «ei» ega «jah» ning jääb natuke ambivalentseks. Küll ütleb ta, et kuigi ta pooldas laenude mittevõtmist krooni ajal ja pooldas ka eurole ülemineku ajal, siis enam mitte. «Laenuintressid on 15 aastat olnud madalamad kui inflatsioon ning investeeringuteks (Seeder räägib siin pikalt kaitseinvesteeringutest – toim) laenu võtta on nii vajalik kui ka mõistlik.»

Kuigi sotsid, Isamaa ja Reformierakond on rääkinud, mis kõik tuleb ja mida juurde saab, pole keegi öelnud, mida kärbiti.

Osaliselt on see arusadav, sest mingid arengud on veel nii lahtised, et päris täpselt ei saagi ennustada. Kõik poliitikud viitavad sellele, et Maastrichti eelarvekriteeriumid võivad lõdveneda, või ka sellele, et mitmeski Euroopa riigis keerleb idee, et riigikaitse investeeringud ei peaks üleeuroopaliste eelarvereeglite alla käima. Kui Euroopa tasandil tulevad mingid muutused, muutuvad sellega ka Eesti riigieelarve ja eelarvestrateegia reeglid. Pealegi, kuna järgmisel aastal riigieelarve defitsiidi reeglid Euroopas ei kehti (peaksid uuesti rakenduma ülejärgmisel aastal), on seda mugavam ka Eestis mõni ots lahti jätta, et küll tulevikus järgmised valitsused täpsustavad.

Ja kolmas koht, mille abil õnnestus seisust «raha pole ja midagi ei saa» jõuda seisu «raha on ja jätkub kõigile», on see, et oluliselt kärbiti riigikaitse ambitsioone.

Läksid õhutõrje kallale

Riigikaitse arutelusid alustati lähtekohalt, et keskmaa õhutõrje tuleb kolme mulliga, see tähendab, et kolm Eesti piirkonda oleksid õhutõrjega kaitstud. Lõpuks lepiti kahe mulliga. «Kaks tuleb,» sõnab Läänemets. «Kaks,» kordab ka Seeder. See tähendab, et õhutõrje kaitse alla jääksid Tallinn ja Tartu. Või Tallinn ja Lääne-Viru (Tapa sõjaväelinnak). Ja ülejäänud Eesti võiks sodiks pommitada.

Kindlasti ükski poliitik sellise interpretatsiooniga (ülejäänud Eesti võib sodiks pommitada – toim) ei nõustu. Kindlasti öeldakse, et «jah, esialgu teeme kaks, aga tulevikus võime võimaluste ja vajaduste järgi teha ka kolm, neli ja viis. Ja kui vaja, lisame õhutõrjele ka ballistilise võimekuse, see tähendab, et ostame-teeme õhutõrjet, mille abil pole võimalik alla lasta ainult lennukeid, vaid ka Venemaa ballistilisi rakette». Kõik õige, aga samas ei muuda see fakti, et keset sõda alustati suuremat plaani, siis kärbiti väiksemaks ja edasised sammud lükati lõpuks tulevikku järgmiste valitsuste lahendada.

Eesti Vabariigi valitsus kogunes Vihula mõisa riigieelarve läbirääkimistele. Pildil Kristjan Järvan.
Eesti Vabariigi valitsus kogunes Vihula mõisa riigieelarve läbirääkimistele. Pildil Kristjan Järvan. Foto: Madis Veltman

Kaitseambitsioonide vähendamine on poliitiliselt tundlik. Pangem tähele, et kuigi sotsid, Isamaa ja Reformierakond on rääkinud, mis kõik tuleb ja mida juurde saab, pole keegi öelnud, mida kärbiti. Juba eelmise nädala keskel hakati igatahes Postimehe ajakirjanikele lekitama infot «süüdlase» kohta. Võiks öelda, et tehti ettevalmistavaid PR-käike, kuidas välja mängida õhutõrje vähendamise kava.

Ühest allikast tuli info, et süüdi on sotsid, et nemad tahavad säästuvarianti, et nemad tahavad õhutõrjet kärpida. «See on puhas vale,» vihastab Läänemets. «Meie pärast võiks olla kolm, neli või viis mulli ja meile sobib ka ballistiliste rakettide tõrjumise võimekus.»

Teine allikas, kes viibis riigieelarve kokkupanemise juures, ütleb, et RESi arutelul tegi kaitsesummade ja õhutõrje vähendamise ettepaneku hoopiski Reformierakond. «Nemad käisid selle lauda.»

Kõik said raha juurde, õhutõrjeambitsioone aga kärbiti. Nii saadi lõpuks riigieelarve kokku.
Kõik said raha juurde, õhutõrjeambitsioone aga kärbiti. Nii saadi lõpuks riigieelarve kokku. Foto: Madis Veltman

Kui küsida isamaalastelt, kas nad võiksid olla vahekohtunikud ja öelda, kes selle ettepanku tegid, kas sotsid või reformierakondlased, kõlab vastus: «Mõlemad.» Täpsustades selgub, et sotsid olid küll nõus rohkemaga, aga tingimuslikult, kui eelarvesse raha juurde tuleb. Läänemets on rääkinud riigikaitsemaksust, millele aga nii Reformierakond kui ka Isamaa veto panid.

Riigikaitse on väga kallis. Eriti väikeriigis nagu Eesti. Eriti kui sellesse on paarkümmend aastat alainvesteeritud. Ja siis Ukraina sõda otsa, mille tõttu tuleb niikuinii järsku kaitse-eelarvet tõsta. Lõpuks ei jookse enam rahasummad kokku ja tuli plaane kärpida. Teisti öeldes: riigikaitse strateegilise tasandi debatt jäi järgmiste valitsuste ja järgmiste eelarvete aega.

Märksõnad
Tagasi üles