N, 8.12.2022

Päästjad ja õpetajad suhtuvad palgalubadusse ettevaatliku optimismiga

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Päästjad ja õpetajad suhtuvad palgalubadusse ettevaatliku optimismiga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nõmme komando päästjad Kristo Roosimägi (vasakul) ja Erik Kokk tõdevad, et lisatööd tegemata on keeruline toime tulla. Mitme töö tegemine on kurnav ja eraelu elamiseks ei jätku sageli jõudu ega aega.
Nõmme komando päästjad Kristo Roosimägi (vasakul) ja Erik Kokk tõdevad, et lisatööd tegemata on keeruline toime tulla. Mitme töö tegemine on kurnav ja eraelu elamiseks ei jätku sageli jõudu ega aega. Foto: Mihkel Maripuu
  • Päästjad ja õpetajad tahavad jõulist palgakasvu jätku ka järgmistel aastatel.
  • Õpetajad panid oma streigiplaani pausile.
  • Päästjad lubavad oma arvamuse poliitikute kohta selgelt välja öelda.

Päästjad ja õpetajad võtsid valitsuse eelmisel nädalal Vihula mõisas toimunud läbirääkimiste tulemusel pakutud palgatõusulubaduse vastu ettevaatliku optimismiga. Kuna pakutav tõus ei anna praeguse ülikõrge inflatsiooni tingimustes võitu, eeldavad nad, et jõuline palgatõus jätkub ka järgmistel aastatel.

Esmaspäevaks ei olnud päästjate ja õpetajate jaoks veel konkreetselt selgunud, kuidas valitsuse lubadus nende palgas euro täpsusega kajastub, kuid nende ametite eestkõnelejate hinnangul võttis koalitsiooni kokkulepe vähemalt esialgu pinged maha. Kui õpetajad kaalusid veel eelmisel nädalal oma palgasoovi tõsiduse rõhutamiseks streiki, siis eilseks oli see teema päevakorrast maas.

Eesti päästeala töötajate ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop ütles, et nädalavahetusel hakkas oma elu elama sõnum päästjate 15-protsendilisest palgatõusust.

«Mul on tunne, et siin on midagi kontekstist välja läinud. Mina sain siseminister Lauri Läänemetsa sõnumist aru nii, et kultuuritöötajate ja õpetajate palgatõus tuleb 15 protsenti, sealt edasi saavad õpetajad rohkem ja päästjate palgatõus tuleb veel suurem kui õpetajatel. Minu andmetel käis minister päästjatele küsimas 28,6-protsendilist palgatõusu. Eks näeme, kuidas see realiseerub, peaksime juba teisipäeval tagasisidet saama. 15-protsendilise tõusuga ei jääks me kindlasti rahule, siin pole üldse mingit küsimustki,» ütles Koop.

Meedikute palgatõusuks kavandati 11 protsenti

  • Haigekassa arvestas rahandusministeeriumile saadetud eelarveettepanekus meedikute palgakasvuks tuleval aastal ligi 11 protsenti ning selle mõju eelarvele on 77 miljonit eurot. Praegu ei ole veel teada, kui suure palgatõusu arstid ja õed tuleval aastal saavad.
  • Kui kollektiivne palgalepe peaks minema kavandatust kallimaks, väheneb sama summa võrra haigete ravimaht. Iga lisanduv protsent palgafondi juurde maksab haigekassale hinnanguliselt seitse miljonit eurot.

Allikas: PM

Praegu on päästjate miinimumpalk 1190 eurot. «Kui sellele rakendub 500-eurone maksuvaba miinimum, saab päästja natuke üle 1000 euro kätte. Kui päästja teeb ka teist tööd, maksuvaba miinimum täies mahus enam ei rakendu ja siin ta hakkab juba saama alla 1000 euro. On ka neid, kes saavad näiteks kätte 900 eurot,» rääkis päästjate usaldusisik. Päästjad ootavad palgatõusu, mis toob nad Eesti keskmisele oluliselt lähemale.

Ootavad palgakasvu jätkumist

«Ka järgmistel aastatel peab palgatõus jätkuma jõuliselt, et 2025–2026 oleks päästjate palk 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. Sellisel juhul suudaksime hoida palga jätkusuutlikuna ja motiveerida oma personali. Praegu teeb suurem osa ehk 80–85 protsenti päästjaid toimetulekuks lisatööd. Paljud töötavad kiirabis autojuhtidena, isegi õdedena, kuna kiirabis on selline töö, mis haakub küllaltki palju meie omaga. On ka ehitajaid ja ettevõtlusega tegelejaid,» lausus Koop.

Usaldusisik nentis, et seaduse järgi päästjad streikida ei saa, aga heal meelel nad seda ei teekski. «Riigi tegevus päästjate suhtes on selles vaates olnud kuidagi alatu. Meie ei ole oma ametis valmis jätma teisi inimesi hätta ja riik on seda häbematult ära kasutanud, kuna nad teavad, et niikuinii ei jäta me appi minemata. Kuid igal asjal on piir, tasuta lõunaid ei ole ning head ja kvaliteetset teenust lõputult tasuta või odavalt ei saa,» sõnas ta.

Tallinn Nõmme komando päästjad Maksim Juškov (vasakul) ja Andreas Vassel hooldavad oma varustust.
Tallinn Nõmme komando päästjad Maksim Juškov (vasakul) ja Andreas Vassel hooldavad oma varustust. Foto: Mihkel Maripuu

Ohu märk on see, et vabatahtlikest päästekomandodest on hakanud lahkuma elukutselised päästjad. «Praegu on vabatahtlikes päästekomandodes kaasa löömas väga palju elukutselisi päästjaid. Kui inimese tööd professionaalina ei väärtustata ja sellest ei peeta lugu, ei taha ta ka tasuta vabatahtlikku tööd teha. See on kõva löök, sest minu teada on vabatahtlikes päästekomandodes kuni 450 elukutselist päästjat. Kui vabatahtlikes komandodes on kokku umbes 2200 vabatahtlikku päästjat, on kutseliste päästjate lahkumine sealt suur kaotus,» ütles Koop.

Ta rõhutas, et päästjad jälgivad tähelepanelikult poliitikuid ja nende tegevust palgatõusu arutamisel. «Me jälgime, kes on päästjate probleemi lahendamise poolt ja kes seda ei toeta. Me kavatseme enne valimisi sirge seljaga konkreetselt viidata, kes seda toetas ja kes ei toetanud. Siis on inimestel võimalus valimistel oma otsus teha.»

Õpetajate streigiplaan maas

Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul on õpetajate streigiplaanid vähemalt praeguseks päevakorrast maas. «Ootame ära 29. septembril toimuva viimase palgaläbirääkimiste vooru ja loodetavasti saab siis kokkulepped paberile. Seejärel ilmselt tühistame riikliku lepitaja juures kinni pandud konsultatsiooniajad ja saame töörahuga edasi minna,» ütles Voltri.

Tema sõnul on õpetajad valmis aktsepteerima 1749-eurost töötasu miinimumi, kui näidatakse ära ka see, kuidas tõuseb õpetajate palk järgmistel aastatel. «Sellisel juhul saame pakkumisega nõustuda,» ütles Voltri.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator, Tallinna reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar lausus, et valitsuse kommunikatsioon õpetajate palga kohta on väga segane.

«Ajakirjanduses kõneldakse 15-protsendisest palgatõusust. Peaministri sõnul tõuseb õpetajate alampalk 1749 euroni, seega peaks tõus olema ligi 24 protsenti. Kuna aastane inflatsioon on olnud 24,8 protsenti, siis reaalpalgana saavad õpetajad oma töö eest sel aastal väiksemat tasu kui aasta eest,» ütles Somelar.

Ta meenutas, et õpetajate ühendused ootasid lisaks alampalga tõusule töötasude diferentseerimist, kuid praegu puudub arusaam, kas valitsuse selleks raha andis.

«Praegu saab koolis tunde andev keskharidusega inimene sama tasu, mida pool sajandit tulemuslikult töötanud ja magistriõppe läbinud õpetaja. Nende mõlema netopalk 1100 eurot. Karjäärimudel puudub. Kokkuvõttes võib öelda, et valitsuse poliitika õpetajate töö väärtustamisel kujunes veidi paremaks, kui esialgsed Vihulast lendu lastud sõnumid arvata lubasid. Samas näitavad eelarvekõnelused, et valitsus otsustas mitte lahendada õpetajate järelkasvu küsimust,» ütles Somelar.

Märksõnad
Tagasi üles