T, 6.12.2022

Arne-Lembit Kööp. ⟩ Teise Nõukogude okupatsiooni algus Tallinnas. Vaskjala lahing

Arne-Lembit Kööp
Teise Nõukogude okupatsiooni algus Tallinnas. Vaskjala lahing
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
1944.aasta Eesti kaitselahingutest osa vőtnud väeosade mälestusväljak.
1944.aasta Eesti kaitselahingutest osa vőtnud väeosade mälestusväljak. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Punaarmee sissetungi Tallinnas septembris 1944 kirjeldab ortopeed ja arstiteadlane Arne-Lembit Kööp.

Suveks-sügiseks 1944 oli Saksa sõjaväe vastupanu Punaarmeele, kes ründas suurte väekontingentide ja rohkearvulise rasketehnikaga, oluliselt nõrgenenud ja suutis taandumisel pidada vaid kaitselahinguid. Punaarmee edukas ründetegevus põhja pool Emajõest, pärast Emajõe forsseerimist ja Lõuna-Eestis Väike-Emajõe piirkonnas sundisid Saksa sõjaväge Eestis lõpetama järkjärgulise taandumisplaani «Köningsberg» ja käiku andma uue plaani «Aster». Selle plaani järgi tuli Saksa sõjaväe põhijõud evakueerida Eestist, maanteid pidi Viljandi ja Pärnu suunas, jättes taganemist katma väiksemad kattesalgad. Tallinna kaitsmist ja seal sillapea loomist plaan «Aster» ette ei näinud.

Sõjaväeosade ja Saksa okupatsiooni aegse valitsuse evakuatsioon laevadega Tallinnast alates 17. septembrist lõppes 22. septembri hommikul kella 8.30ks. Eeldused Tallinna hõivamiseks Punaarmee poolt ilma suurema sõjategevuseta olid seega olemas. Punaarmee juhtkonnal oli arvatavasti teada, et Saksa sõjaväeosi Tallinna kaitsel ei ole. Seetõttu otsustati Tallinna hõivamiseks moodustada neli mehhaniseeritud eelsalka.

Märksõnad
Tagasi üles