L, 24.09.2022

Juhtkiri ⟩ Õpetaja 3000-eurone kuupalk ei lahenda kõiki haridusprobleeme

Postimees
Õpetaja 3000-eurone kuupalk ei lahenda kõiki haridusprobleeme
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Ida-Viru õpetajate rahakott võib saada palgalisa.
Ida-Viru õpetajate rahakott võib saada palgalisa. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees
  • Ida-Virumaa vajab uusi õpetajaid
  • Ainult palk ei lahenda haridusprobleeme
  • Õpetaja amet peab olema ühiskonnas au sees

Ida-Virumaa õpetajad võivad saada olulist palgalisa, kuid tervikuna õpetajate probleem Eestis jääb.

Valitsuse kaval maksta Ida-Virumaal eesti keeles õpetavale pedagoogile 3000 eurot kuus palka on pigem lühiajaline efekt ja see ei lahenda õpetajate probleemi Eestis tervikuna.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) on lubanud maksta 3000 eurot kuus palka neile õpetajaile, kes lähevad tunde andma Ida-Virumaale. Tänane Postimees uurib, kuidas suhtuvad õpetajad sellesse plaani.

Õpetajate vastuseid oli mitmesuguseid, näiteks kardeti, et teistest kohtadest tõmmatakse õpetajad ära; et oma kodunt pole niisama lihtne lahkuda. Samas leiti, et laenu tagasimaksmist aitaks 3000-eurone kuupalk kindlasti parandada.

Kõige optimistlikum oli Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, kes pidas 3000 euro kava lausa pöördeliseks Eesti haridusajaloos, sest koolides tekib õpetajakohale konkurents.

Siiski on selge, et suurem rahakott ei lahenda Ida-Virumaa kõiki probleeme ega Eesti kooli olukorda tervikuna. Ehkki Eesti on PISA testide tulemustelt maailmas esirinnas, siinne õpetajaskond vananeb ja uusi tuleb peale vähe. Seega on mõne aasta pärast pakilisim küsimus üldse, kuidas täita koolid õpetajatega. Mitte 3000-eurone palk.

Suurem palk võib tuua Ida-Viru koolidesse mõningat kergendust, kuid ka siin võib saatan peituda detailides. Pole ju kindel, et õpetaja jääb Ida-Virumaale elama – kui see on osa plaanist muidugi –, sest näiteks Rakveres elav õpetaja saab käia Ida-Virumaal tunde andmas ja kulutada küll raha sõitmise peale, kuid saada ikkagi oma Rakvere kolleegidest rohkem palka. Või võtta osaline töökoormus ja käia näiteks Tallinnast kolmel päeval nädalas Ida-Virumaal. Säärased võimalikud skeemid ei sisenda püsiva sisemigratsiooni võimalikkust ega usku uute inimeste juurdetulekusse Ida-Virumaal. Vana mudel, mille järgi on õpetaja maa sool ja kohaliku kogukonna tugisammas, ei toimiks.

Ehkki Eesti on PISA testide tulemustelt maailmas esirinnas, siinne õpetajaskond vananeb ja uusi tuleb peale vähe. Seega on mõne aasta pärast pakilisim küsimus üldse, kuidas täita koolid õpetajatega.

Ka rikuks Ida-Virumaale suurema rahakotiga meelitamise kava võrdse kohtlemise põhimõtet. Mida peavad tundma näiteks Valga või Kuressaare pedagoogid, kes rügavad tavalise palga ja suure töökoormusega? Keskmisest suurema palgaga õpetajad Ida-Virumaal annaks ka märgi, et sealne piirkond erineb Eestist ja on hädas. Vaevalt et idavirulased ise seda sooviksid.

Üldisemas plaanis tundub Ida-Virumaa kavast mõistlikum plaan tõsta õpetajate keskmist palka 2048 euro ning alampalka 1789 euroni kuus. See võib motiveerida noorte soovi asuda õppima ülikoolis õpetaja eriala ja lahendada pikemas perspektiivis ka uute õpetajate probleemi.

Lahenduse ühe osana mainitagu ka sääraseid projekte nagu «Noored kooli» ja Edumus, mis suurendavad kodanikkonna seotust kooliga ja koolilapsi õpetavate erialaspetsialistide hulka.

Tähtsaim on siiski triviaalne tõdemus, et raha ei lahenda kõike. Kuid õpetajate suurem palk, kas siis Ida-Virumaal või Eestis tervikuna, võib anda tõuke millelegi, mida on Eestis kaua oodatud ja millest on kaua räägitud, aga mida pole juhtunud ja millega poliitikud pole tahtnud eriti tegeleda. Ehk õpetaja ameti au sisse tõstmisele meie ühiskonnas. Olgem siis tõepoolest vaimult suured.

Märksõnad
Tagasi üles