
Ahjuküttega kodumajapidamistele jõhkra hinnatõusu kompenseerimisest loobus valitsuskoalitsioon põhjendusega, et valdavalt sularahas käiv halupuude eest arveldus ei võimalda tegelikku toetusvajadust kontrollida. Ometi on just puuküttega ahjud-pliidid-kaminad kümnetes tuhandetes eelmisel sajandil ehitatud eramajades endiselt peamine kodusooja saamise viis. Alternatiivse või lisaküttena on puusoojavõimalus ka väga paljudes uue Eesti ajal rajatud kodudes. Täiesti korstnateta ning küttes ainult gaasist ja/või elektrist sõltuvate kodude kitsas vöönd piirdub põhiliselt Tallinna ja Tartu servadega.