R, 9.12.2022

Teisipäeva hommikul käib paras pauk

Marek Strandberg
, teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja
Teisipäeva hommikul käib paras pauk
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
DART tehiskaaslane ja selle uudne spiraalselt paiknevate elementidega sideantenn. Tehiskaaslase külgedel on kokkurullitud päikesepaneelid.
DART tehiskaaslane ja selle uudne spiraalselt paiknevate elementidega sideantenn. Tehiskaaslase külgedel on kokkurullitud päikesepaneelid. Foto: Wikimedia Commons/NASA/Johns Hopkins APL/Ed Whitman
  • Kosmilised objektid ohustavad nii inimkonda kui kogu Maad
  • Objektide purustamise asemel püütakse neid ohtlikelt trajektooridelt kõrvale nügida
  • Nügimiseks on vaja tugevat lööki ja üks selline põmakas käib juba teisipäeva varahommikul

Meteoriiditabamused võivad Maad ohustada ja äärmuslikul juhul evolutsioonikella taaskäivitada. Halval juhul võib suurem kosmiline külaline Maa üldse elutuks muuta.

Seiklusfilmides on Maa kutsumata külalisi hävitatud juba üksjagu, aga nüüd kavatsetakse seda päriselt teha. Meile läheneva objekti «pihustamisest» on loobutud – see võiks tekitada ühe tabamuse asemel terve väiksemate tabamuste saju. Eesmärgiks on võetud tulnukas Maad ohustavalt orbiidilt eemale nügida. Sedapuhku sünnib nügimiskatse Maast 11 miljoni kilomeetri kaugusel ning see külaline ei ohusta Maad üldse.

​Nagu​ Kuu kraatriterohke pind viitab, on Maa lähedal lennanud igasugust kraami, mis Kuu pinnale kukkunud. Kuud tabab igal aastal umbes 33 000 pingpongipallisuurust meteoriidikest ehk meteoroidi. Iga sellise tabamus on kui 2,5 kilo lõhkeaine TNT plahvatus. Iga nelja aasta tagant tabavad Kuud – või vähemalt on tabanud – 2,5-meetrise läbimõõduga kosmilised objektid. Sellised kokkupõrked vastavad juba tuhande tonni TNT plahvatusele.

​Nii Maalt kui ka Kuu ümber tiirlevatelt tehiskaaslastelt on põrgetel tekkivad sähvatused jälgitavad. Kosmilised objektid võivad tabada Kuud isegi kiiremini kui 70 km/s.

Maa erilisus

Maa peamine kaitsekilp meteoriitide vastu on teadagi atmosfäär. Suurel kiirusel sellesse sattudes kuumeneb kosmiline külaline tugevalt ning edasise töö teeb atmosfääris olev hapnik: objekt lihtsalt põleb ära.

Väga suurte objektide puhul see mõistagi nii ei ole. Saaremaal on 3500–7000 aasta vanune Kaali meteoriidikraater, mis moodustus mõnekümnemeetrise läbimõõduga ja kilomeetrite kõrgusel tükkideks lagunenud kosmilisest objektist. See pauk liikide ulatuslikku väljasuremist ei põhjustanud ja kahju oli kohalikku laadi.

50 000 aastat tagasi tekkis ka ilmakuulus Arizona meteoriidikraater, mille tekitas umbes 50-meetrise läbimõõduga raudmeteoriit. Suurim teadaolev Maad tabanud objekt oli ligi 15-kilomeetrise läbimõõduga ning tabas Maad praeguse Lõuna-Aafrika kandis.

Mõni viiekilomeetrise läbimõõduga kosmoseobjekt tabab Maad iga 20 miljoni aasta tagant. Alates 1988. aastast on Maa atmosfääri sattunud 73 kuni 20-meetrise läbimõõduga külalist, mis atmosfääris ka oma otsa leidsid.

Maa pole elamiseks sugugi ohutu paik, sest nende 73 taevakivi atmosfääriplahvatuste koguenergia vastab umbes 300 kilotonni TNT plahvatustele. Lihtsalt võrdluseks võib arvata, et praeguses Vene-Ukraina sõjas on lõhkeainet kulunud rohkemgi.

Konkurentsist koostööks

Euroopa ja USA kosmoseagentuuride taevakehade tõrjekavad liideti ning kaasati ka Jaapani kosmoseagentuur. DARTi (Double Asteroid Redirection Test – kaksikasteroidi ümbersuunamise katse) tehiskaaslane loodigi selle koostöö raames.

Eelmise aasta 24. novembril startis DART raketiga​ Falcon 9 Californiast Vandenebergi kosmodroomilt Didymose asteroidi poole. Sihtmärk on Didymose ümber tiirlev kaaslane (kuu) Dimorphos.

DARTi startides oli asteroidipaar Maast umbes 480 miljoni kilomeetri kaugusel ja tormas Maa orbiidi poole kiirusega 30 km/s. Didymos oma kaaslasega möödub Maast ning DART saab selle kätte, kui see on Maast 11 miljoni kilomeetri kaugusel. Asjad on sätitud nii, et DART tabab Dimorphost selle vastukursil kiirusega 6,6 km/s. DART kaalub 500 kilogrammi ja see, millega jõudu katsutakse, on 160-meetrise läbimõõduga kamakas.

Eesmärk on mõõta, kui suurel määral suudab kokkupõrge Dimorphose trajektoori muuta. Põrge peaks vähendama nii kiirust kui ka tiirlemisraadiust. Praegu teeb see kuuke ümber asteroidi tiiru 11 tunni ja 55 minutiga, mis peaks kokkupõrke tulemusel vähenema kümne minuti võrra. Eks me näe!

Pauk peaks käima Eesti aja järgi kell 2.15 ja seda kõike jäädvustab Euroopas loodud kerge kuupsatelliit LICIACube, mis koos DARTiga sihile liikus. DARTi jõuallikas on uudne, 22 ruutmeetri suurusest päikesepaneelist elektrijõudu ammutav ja ksenoonil põhinev ioonmootor võimsusega 3,5 kW. Kuupsatelliidil on koguni kaks kaamerat, mille pildid ka Maale saadetakse. Postimees toob sündmuse öise blogiga ka meie lugejateni.

DARTilt oodatakse ülitäpset tabamust, mis tekitab kohe küsimuse, kuidas selliseid kosmosemasinaid juhitakse, GPS-signaalidest sellistel kaugustel ju abi pole. Ikka kaamera abil – kaamera Draco püüab pildile vaateid nähtavatest planeetidest ja tähtedest ning DART suunatakse sihtmärgini nii, et pilt pannakse klappima eelnevalt välja arvutatud teekonnaga. Viimane pilt, mille DART meile saadab, ongi üles võetud umbes kolm sekundit enne kokkupõrget.

Märksõnad
Tagasi üles