R, 9.12.2022

ÜLEVAADE ⟩ Venemaa värbamiskeskused on saanud rünnakute sihtmärgiks

Margus Parts
, toimetaja
Venemaa värbamiskeskused on saanud rünnakute sihtmärgiks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Sõdurid minemas bussile Krasnodari värbamiskeskuse juures. 
Sõdurid minemas bussile Krasnodari värbamiskeskuse juures. Foto: AP/Scanpix

Vladimir Putini välja kuulutatud mobilisatsiooni järel on põlema pandud vähemalt 20 Venemaa värbamiskeskust, üks komissariaadi ametnik sai keskuses toimunud tulistamises surma.

Tartust veidi väiksemas Ust-Ilimski linnas toimunud tulistamises avas sõjaväe välivormi kandnud mees tule kohaliku komissariaadi juhtivametniku pihta, pärast seda kui viimane oli lõpetanud kõne, milles utsitas mehi minema Ukrainasse sõdima.

«Mitte keegi ei lähe kuhugi,» teatas komissariaati tunginud mees, kes tulistas ametnikku mõne meetri kauguselt.

Sotsiaalmeedias ringlevas videos on näha tulistajat tungimas värbamiskeskuse saali, kus ta avas tule kõnet pidanud ametniku pihta. Pealtnägija sõnul kasutas tulistaja mahalõigatud toruga vintpüssi, teatas kohalik Telegrami kanal Bratšane.

Eile teatasid kohalikud meediakanalid, et neli lasku kehasse saanud värbamisohvitser Aleksandr Jelissejev suri saadud vigastustesse.

Kohalikud meediakanalid edastasid julgeolekuallikatele tuginedes, et sündmuspaigal kinni peetud tulistaja oli 25-aastane Ruslan Zinin. Zinini ema Marina Zinina märkis sõltumatule kohalikule uudistekanalile Astra, et tema poeg oli väga pahane, sest tema sõjaväekogemuseta sõber sai väidetavalt värbamiskutse hoolimata Kremli lubadusest kogemuseta reserviste relva alla mitte kutsuda.

Prokuratuur on algatanud Zinini suhtes kriminaaljuurdluse korrakaitseametniku tapmise ja tulirelva ebaseadusliku omamise tõttu.

Eile hommikul pani ennast Rjazani linnas bussipeatuses põlema aga mees, kes teatas, et ei taha võtta osa vaenutegevusest Ukraina vastu, edastas kohalik meedia.

Ukraina relvajõudude kindralstaabi väitel saadetakse mõned värvatud otse rindele. Ka Briti kaitseministeerium ja eksperdid on öelnud, et hõredaks muutunud Vene vägesid täiendama mõeldud inimesed ei saa mingit erilist väljaõpet.

«Mitte keegi ei lähe kuhugi,» teatas komissariaati tunginud mees, kes tulistas värbamisametnikku mõne meetri kauguselt.

«Sõjaväekoolitajate puudujääk ja rutakus, millega Venemaa mobilisatsiooni alustas, annab alust arvata, et paljud värvatud sõdurid saadetakse rindele minimaalse asjakohase väljaõppega,» kirjutas Briti kaitseministeerium igapäevases luureülevaates.

Mõttekoda Institute for the Study of War väljendas kahtlust, kui efektiivseks Vene mobilisatsioon kujuneb, öeldes, et Kreml ei suuda tõenäoliselt ületada ülesandeid, mis mobilisatsiooniga kaasnevad.

Harukordse sündmusena tunnistas Kremli kõneisik Dmitri Peskov eile, et mobilisatsiooni käigus on esinenud probleeme.

«Tõesti, on juhtumeid, kus ukaasi on rikutud. Mõnes regioonis töötavad kubernerid aktiivselt olukorra parandamise nimel,» märkis Peskov eile. «Kõik vead korrigeeritakse.»

Ajakirjanike küsimustele vastates eitas Peskov, et Kremlil on plaan riigipiir sulgeda ja kuulutada mõnes piiriregioonis välja sõjaseisukord. «Ma ei tea sellest midagi. Seni ei ole mingeid otsuseid langetatud,» sõnas ta.

Väljaande Novaja Gazeta sõnul võib olla pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Venemaalt lahkunud 261 000 meest, seda väidetavalt Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) andmetel. Samas avaldas ajalehega rääkinud ametnik kahtlust, kuidas FSB suutis nii kiiresti koguda informatsiooni riigist lahkunute kohta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis pühapäevaõhtuses videopöördumises, et Vene mobilisatsiooni näol on tegu ka löögiga Krimmi, Dagestani, Kaukaasia ja Siberi põlisrahvastele. Kriitikud on välja toonud, et Vene kaitseministeerium värbab rindele saatmiseks sõdureid regioonidest, lootuses vältida pahameeletormi suuremates keskustes.

«See on kaalutletud ja kalkuleeritud impeeriumipoliitika. See on löök näiteks Dagestani ja kogu Kaukaasia rahvastele, Siberi ja teiste alade põlisrahvastele,» toonitas president.

Märksõnad
Tagasi üles