R, 9.12.2022

RMK ehitas rahvusparki lubatud väikese silla asemel 200 000-eurose monstrumi

Margus Martin
, ajakirjanik
RMK ehitas rahvusparki lubatud väikese silla asemel 200 000-eurose monstrumi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Vaade RMK puhkekohast hiidtoruga jõeületuskohale.
Vaade RMK puhkekohast hiidtoruga jõeületuskohale. Foto: Anneli Palo
  • Lubatud väikese silla asemel paigaldati rahvusparki monstrum.
  • Spetsialisti kinnitusel võtab loodus võõrkeha ükskord omaks.

Kohalikele inimestele jääb arusaamatuks, miks ehitati Viljandimaale Soomaa rahvusparki üle Lemmjõe asuva väikese luha niitmiseks paarsada tuhat eurot maksev ja nende arvates keskkonda ebasobiv ülepääsutee, kui asja võinuks lahendada vähem pompoosse rajatisega.

Keskkonnaanalüütik Indrek Vainu, kes on oma tegevuse tõttu olnud aastaid Soomaaga tihedalt seotud ja nimetab end teatud mõttes samuti kohalikuks, märkis, et kui rahvuskaitsealal niidetakse aastas tuhandeid hektareid, siis tekitab praegu 12-hektarilisele Mulgi heinamaa luhale pääsuks ehitatav sild kummastust. Seda enam, et silla kavandit kohalikele ei tutvustatud.

Varem oli väike sillake Lemmjõe ületuseks. 
Varem oli väike sillake Lemmjõe ületuseks. Foto: Erakogu
Mulgi heinamaa on loodusmatkaliste jaoks üks eelistatumaid sihte.
Mulgi heinamaa on loodusmatkaliste jaoks üks eelistatumaid sihte. Foto: Erakogu

Ehituse ajaks on jõgi oma voolusängist kraavi kaudu kõrvale juhitud.

«Kui ülepääsust alguses juttu tehti, siis öeldi, et tuleb lihtsalt mingi sillake traktorile. Selle luha niitmisele kulub üks kord aastas heal juhul mõni tund,» kõneles ta. «Ühel päeval pargiti sinna aga mingi monstrum – justkui neljarajalist Tartu maanteed meenutav toru on jõkke uputatud.»

Vainu kinnitusel sobitus eelmine väike vana puidust sild igati hästi loodusega. «Üks kohalik, kellega rääkisin, ütles, et nüüd tekib seal kandis liikudes tunne, nagu sõidaks mingisse liivakarjääri või kaevandusse.»

Tema sõnul on toimuv seda kentsakam, et kui Soomaa elanikel endil on keeruline taotleda luba isegi elumaja akende vahetuseks, siis kuidas sai võõrkehana mõjuva silla ehitus ilma igasuguste probleemideta võimalikuks.

RMK teavitus sillaehitusest.
RMK teavitus sillaehitusest. Foto: Erakogu
Sild ühendab Mulgi heinamaa kaht niidetavat poolt.
Sild ühendab Mulgi heinamaa kaht niidetavat poolt. Foto: Ilmar Roosmaa

Sillaehitusega mõeldi tulevikule

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitsespetsialist Priit Voolaid lausus, et RMK otsustas (Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahalisel toel – M. M.) ehitada üle Lemmjõe uue silla, kuna seni kasutuses olnud kerge metallkonstruktsiooniga purre oli amortiseerunud ja niitmistehnikaga seda ületada ei olnud enam ohutu.

«Ligi 200 000 euro eest ei ehitatud üksnes uut silda üle Lemmjõe, vaid kindlustati ka juurdepääsutrassi 143 meetri pikkusel lõigul ja rajati üks truup,» selgitas ta. «See juurdepääsulõik ja truup asuvad Lemmjõe sellel kaldal, kuhu pääsemiseks pole silda ületada tarvis, kuid senine juurdepääs oli roopasse sõidetud ja pääs kuuele hektarile poollooduslikule kooslusele lisaks mainitud 12 hektarile oli keeruline.»

Voolaid lisas, et uue silla lähedal asub ka RMK puhkekoht ja sillaga seotud mahasõidu laienemisega paranevad ka külastajate autode parkimise tingimused.

Ametniku sõnul on silla ehitamise ajal jõgi tõepoolest ajutiselt voolusängist veidi kõrvale juhitud, kuid peagi suunatakse vesi endisesse kohta tagasi. «Ajutine voolusäng täidetakse tagasi ja luhataimestik taastub kiiresti,» kinnitas Voolaid.

Ta märkis veel, et teisel pool jõge, kuhu uus sild viib, on registreeritud poollooduslikke kooslusi 30 hektaril, millest praegu hooldatakse 12 hektarit. «Hooldusest väljas olevad kooslused eeldavad enne kasutamisele võtmist mahukat taastamist, mille korraldamiseks on samuti vaja senisest kindlamat jõeületust,» selgitas spetsialist.

Hiidtoru paigaldamine 13. septembril.
Hiidtoru paigaldamine 13. septembril. Foto: Erakogu
Hiidtoruga jõeületus on valmis saanud. 
Hiidtoruga jõeületus on valmis saanud. Foto: Anneli Palo
Hiidtoru 17. septembril.
Hiidtoru 17. septembril. Foto: Erakogu

Spetsialist: loodus võtab truubi omaks

Truubiremondi ja pärandniitude tausta omalt poolt avanud keskkonnaameti maahoolduse büroo juht Gunnar Sein selgitas, et pärandniitude kui ühtede liigirikkamate koosluste püsimiseks on vaja neid regulaarselt niita ja ka niidetud hein kindlasti ära viia. «Seejuures on niitmisel looduskaitseliselt suurem tähendus kui põllumajanduslikult. Et põllumehel püsiks motivatsioon elurikkuse hoidmiseks vajalikke töid teha, makstakse niitjale selle töö eest toetust,» tähendas Sein.

Soomaa rahvuspargis tegutseva Tipu looduskooli perenaine Dagmar Hoder lausus, et kuu keskel toimunud Soomaa koostöökogu koosolekul jäi talle mulje, et keskkonnaamet ei ole enam isegi väga kindel, kas tehtud projekt ennast õigustab.

«Alati tuleb kaaluda, mis on otstarbekas ja kas asjad lähevad sellega kokku. Ma saan aru, et kellelegi, kes lahenduse projekteerib, antakse sisendid, et sild peab nii palju raskust kandma ja olema nii lai, aga ka looduskeskkonna kaitsest lähtuvalt tuleb vaadata, mis kahjustab keskkonda ja maastikupilti kõige vähem. Sellest on antud lahendus kindlasti väga kaugel,» kõneles ta.

«Mulle tundub, et [RMK-s] keegi ei küsinud, kas on olemas lihtsam lahendus. Kas seda 12 hektarit, mis sinna jääb – minu poolest kas või potentsiaalselt 30 hektarit – kuidagi teistmoodi niita ei saa? Siiamaani on saadud.»

Hoder viitas samuti Soomaa ühele eripärale, milleks on suurvesi. «Me siin juba mõtleme, mis järgmisel kevadel sellest kõigest alles on ja kui palju siia kokku veetud liiva jõgi suurvee ajal lihtsalt minema uhub. Seegi mõjutab keskkonda,» rääkis ta. «Kas praegune on püsiv lahendus või peab hakkama igal aastal sinna jälle liiva vedama.»

Hoder avaldas lootust, et ametnikud analüüsivad põhjalikult Soomaa sillaehitusega seonduvat. «Siin on juba hilja [midagi muuta], aga nad võiksid mõelda, kuidas edaspidi vältida selliste asjade kordumist,» lisas ta.

Märksõnad
Tagasi üles