/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
Rahandusministeerium on koos ekspertide, asutuste ja omavalitsustega koostanud soovitused, mille eesmärk on vähendada keskvalitsuse hoonete energiakulu talvise kütmise ja suvise jahutamise arvelt.
Riigihalduse ministri Riina Solmani (Isamaa) hinnangul on paljud asutused hinnanud oma igapäevast energiakasutust ja otsitakse kokkuhoiukohti. Näiteks Tallinnas ministeeriumide ühishoones ehk superministeeriumis saab tema sõnul energiat säästa toatemperatuuri alandamisega seniselt 23–24 kraadilt 19 kraadile. Samuti saab nädalavahetustel ventilatsioonisüsteemi välja lülitada. «Ent milliseid suuniseid rakendatakse, otsustab iga asutus oma võimalustest lähtuvalt ise,» toonitas Solman.
Ministri sõnul mõjutab riigihoonetes energiatarbimise vähendamine positiivselt energiakandjate hinda kõigile tarbijatele. Lisaks parandab see energia kättesaadavust ning on eeskujuks teistele. «Aasta jooksul annaks hinnanguliselt kokku hoida seitse miljonit eurot sooja arvelt ja seitse miljonit elektrikuludelt, kokku 14 miljonit eurot,» arvas Solman.
Kuna paljud hooned ei ole pärast pandeemiat enam sajaprotsendiliselt töötajatega täidetud, on võimalik koondada töö majas väiksemale pinnale. Reedeti võiksid aga inimesed, kel võimalik, töötada kodus.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak lisas, et kuigi keskvalitsuse meetmetega saaks säästa umbes ühe protsendi kogu Eesti energiatarbimisest, oleks tipukoormuste ajal selle mõju märkimisväärne.
Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori Jarek Kurnitski hinnangul on hoonete energiakuludelt küllaltki kiirete ja lihtsate meetmetega võimalik kokku hoida 5–10 protsenti.
Ülikool on tema sõnul hoonete energiaseirega täheldanud, et Eestit vaevab raskekujuline ülekütmise tõbi. «Näiteks enne energiakriisi kerkisid kontorites temperatuurid 24 kraadini, inimesed käisid T-särkides ja kui kellelegi tundus jahe, siis keerati lihtsalt kogu majas sooja juurde. Kõige tervislikum on aga elu- ja tööruumides hoida sooja 21–22 kraadi,» ütles ta. «Me tuleme odava energia ajastust ja seega on optimeerimiseks võimalusi piisavalt. Asjatut energiakulu on palju, näiteks hoonetes, mida kasutatakse vähe. Kriisitingimustes võime ka ju tööl pintsaku või kampsuni selge panna, ilma et seejuures ebamugavust tunneksime.»
Tema arvates saaksid hoonete haldajad ühiselt osaleda ka elektribörsil ning tarbimist nihutades mõjutada tipukoormuste hindu. «Kui me võtame aga kõikide Eesti mitteelukondlike hoonete säästuvõime kokku, siis see moodustab ligi poole Auvere elektrijaama toodangust.»
Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on nende hallatavatest tuhandest hoonest 158 kaughallatavad. «Saame hoonete tehnosüsteeme eemalt juhtida ning hakkame katsetama, milline on madalaim temperatuur, millega on veel mugav töötada,» ütles Kusmin. «Kodukontori päeval oleks ruumides 14 kraadi ja ventilatsioon väljas.»