N, 8.12.2022

Moskva IT-ärimees soovib Eesti kodakondsust

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Moskva IT-ärimees soovib Eesti kodakondsust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Märk venelase, Eesti e-residendi Kirill Solovjovi jakil näitab selgelt, kellele kuulub tema süda ja poolehoid.
Märk venelase, Eesti e-residendi Kirill Solovjovi jakil näitab selgelt, kellele kuulub tema süda ja poolehoid. Foto: Mihkel Maripuu
  • Venemaalt pärit e-resident arendab Tallinnas globaalset ettevõtet.
  • Agressorriigis elamine tekitab surmavat häbi.
  • Venelased on ise oma suu kinni õmmelnud.

Moskvast pärit Kirill Solovjov, kelle Eestis loodud IT-firma teeneid vajavad nii maailma suurettevõtted kui ka Euroopa Parlament, ei taha pärast Ukraina sõja algust mõeldagi, et peaks siitpoolt ületama Venemaa riigipiiri.

Mis siis, et ta vanemad elavad endiselt Moskvas.

«Ma ei suuda ega taha näha, kuidas inimestele on [sõda Ukrainas] ükskama kõik,» põhjendab Solovjov (37). «Mulle tekitab kõige rohkem muret, kuidas inimesed elavad edasi, justkui sõda ei oleks. Ma ei saa endale lubada olla osa sellisest suhtumisest.»

Ta räägib seda päeval, mil Venemaa president kuulutas välja mobilisatsiooni.

Solovjov on Vene kodanik, elanud elamisloaga Eestis 2020. aasta kevadest, aga kuna ta sõjaväes teeninud pole, siis Putini kutse teda ei ähvarda. Ta ei tea, mis meeleolud valitsevad Moskvas, sest ta pole sünnilinnas käinud eelmise aasta lõpust. Aga nii palju, kui ta kõrvu jõudnud, oli moskvalaste esimene reaktsioon mobilisatsioonile õudustunne ja šokk, mis on pannud paljusid otsima võimalust Venemaalt põgeneda.

Ta avaldab lootust, et õudus ja šokk kasvavad üle mingisugusekski vastupanuks võimule.

Solovjov soovib enda, loomevallas tegutseva abikaasa ja lasteaias käiva poja tuleviku siduda Eestiga, millega ta tutvus seitse aastat tagasi. Omakorda kümme aastat varem oli ta lõpetanud Moskva riikliku ülikooli arvutiteaduse erialal. Kuna ta ema töötas inglise keele õpetajana, sai temast juba väiksest saadik justkui kakskeelne laps. Täiskasvanuna hakkas ta tõlkima inglise keelest vene keelde IT-raamatuid ja arvutidokumente ning töötas tõlkefirmades, kuni jõudis mõttele luua programm, mis aitaks parandada tõlgete kvaliteeti.

Kuna Venemaal pole tõlketehnoloogiatele turgu, oli loogiline samm koos äripartner Aleksandr Slepakiga registreerida loodav ettevõte välismaal. Inglismaa, Hongkongi ja Singapuri ees jäi sõelale Eesti. Nende otsust mõjutas paar kuud varem käivitatud Eesti e-residentide programm ning tõukas tagant Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes veenis tulema kindlasti just Eestisse.

Solovjov ja Slepak tulidki. «Astusin autost välja, nägin Tallinna vanalinna ja armusin sellesse kohe,» meenutab Solovjov. «Sain aru, et tahan siin elada.»

Ei mingit russofoobiat

Tema ja Slepaki ettevõttes ContentQuo, mis arendab tekstitõlke kvaliteedi hindamise tarkvara, töötab kaheksas riigis kokku 15 inimest. Solovjov neist ainsana Eestis. Ta tahtnuks, et mitmed teisedki siia tuleks ja jääks, kuid viisade ja elamislubade reeglid said takistuseks. «Mis siis ikka – selle üle me ei vaidle,» ütleb Solovjov. «Kui Eesti on nii otsustanud, siis järelikult on nii vaja.»

Ta kinnitab, et venelasena pole tal Eestis tekkinud mingeid probleeme. Russofoobiast, mida Vene poliitikud Eestile ette heida- vad, on ta lugenud lehtedest, aga ise seda kordagi kogenud pole.

Pigem vastupidi, tunnistab ta: «Mul on raske ette kujutada, kuidas end tunneksin, kui oleksin endiselt Venemaal. Ilmselt sureksin häbist ja muudest tunnetest.» Ta kinnitab, et on Eestisse asudes teinud elus õige valiku, samuti teinud enda poolt kõik, mis võimalik, et mitte toetada Putini režiimi, vaid Ukrainat.

E-residendid panustavad Eesti edusse

  • Eesti e-residentsusega on liitunud 95 696 inimest 176 riigist. Viis aastat tagasi oli neid 20 000.
  • Enim e-residente on pärit Venemaalt, Ukrainast, Saksamaalt ja Soomest – igaühest üle 5500.
  • E-residendid on loonud Eestisse 22 889 ettevõtet.
  • 20% Eestis loodud ettevõtetest on e-residentide asutatud. Viis aastat tagasi oli neid 2325.
  • Enim ettevõtteid on Eestis asutanud Venemaalt, Ukrainast ja Saksamaalt pärit e-residendid.
  • E-residentsuse programm on toonud Eestile otsest tulu maksudest ja riigilõivudest 120 miljonit eurot.
  • E-residentsus ei taga ega anna luba Eestisse elama tulla.
  • Eesti on esimesi riike maailmas, kes lõi kaks aastat tagasi diginomaadidele oma viisa. See võimaldab tulla Eestisse, viibida siin turistina ja samal ajal jätkata töötamist välisriigi tööandja heaks või vabakutselisena asukohast sõltumata. Diginomaadide peamisteks tegevusaladeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, finantsvaldkond ja turundus.

Mida tunnevad ja mõtlevad need venelased, kes jäänud Venemaale, ei oska ta öelda, sest nad kardavad ega räägi sõjast; ei räägi sellepärast, et sõjast rääkimise tagajärjed on Venemaal väga tõsised. Ta teab vaid öelda, et kõige lähedasemad sugulased on sõja vastu. «Teised on ise oma suu kinni õmmelnud,» sõnab Solovjov.

Kas tema ei karda Putini režiimi ja sõja vastu sõna võtta, sest küllap Venemaa saatkond Tallinnas ja ka Vene luure jälgib kõike? «Muidugi olen sellele mõelnud. Aga kui mina ka ei räägi, kes siis veel? Inimesed teisel pool piiri ei saa seda teha. Mina elan vabal maal, selle tõttu on mul lihtsam [midagi öelda].»

Küllap on Eestis registreeritud IT-ettevõttel ka kergem pääseda suurte lääne klientideni. Lisaks Euroopa Parlamendile kuulub ContentQuo kundede hulka Saksamaa suur autotootja, üks Euroopa suuremaid tõlkebüroosid, videomängude tootjad (nimed on konfidentsiaalsed). «Tänu Eestis olemisele olen saavutanud palju seda, millest teised üksnes unistavad,» sõnab Solovjov.

ContentQuo ei tegele tõlkimisega, vaid aitab tõlgetes leida üles vead. Näiteks Google Translate võib venekeelse sõna брак tõlkida kui praak või abielu. Mõistagi võib niisuguseid tõlkeeksimusi tuvastada igaüks, kes keelt oskab, aga asi läheb palju keerulisemaks, kui on vaja näiteks ühte pikka saksakeelset teksti panna Euroopa Parlamendis või autofirmas kiiresti ümber kümnetesse keeltesse – kes kinnitab, et tõlge hollandi või läti keelde on õige?

Tahab kodakondsust

Solovjov töötas omal ajal ettevõttes, kus oli vaja tekste tõlkida rohkem kui tosinasse keelde. Ettevõte maksis selle eest suurt raha, teadmata, kas ta maksab hea, keskpärase või halva tõlke eest. «See ei ole nagu auto, mis tuleb tehasest, et keerad rooli ja vajutad gaasi ning saad aru, kas see sõidab või mitte,» ütleb ta.

ContentQuo pakub Solovjovi sõnul justkui joonlauda, millega saab mõõta tõlke kvaliteeti isegi siis, kui sa keelest aru ei saa. Ta maalib vaimusilmas pildi tehasest, kus ühest otsast läheb sisse originaalkeeles dokument ning konveiereilt tuleb välja kas või sadadesse keeltesse tõlgitud dokumente. Solovjovi ja tema kaastöötajate loodud programm ehk joonlaud aitab kaasa, et suurtest tõlketehastest tuleks homme vähem praaki kui eile. «See on kvaliteedijuhtimine,» iseloomustab ta eesti keeles.

Solovjov saab eesti keelest aru ja on omal käel õppinud seda ka kõnelema. Ta tõdeb eesti keeles: «Ma loen ja kirjutan, aga rääkimine on natuke keeruline, raske. Eesti keel on nii kiire.» Vastates intervjuu lõpus mitmele küsimusele eesti keeles, eksib ta ainult ühe tegusõna pööramisel.

Tema Eesti elamisluba kehtib 2024. aastani. Aga ta tahab ja loodab jääda siia kauemaks. Kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, sai ta aru, et ei taha enam olla Vene kodanik. «Ma ei saa olla osa sellest, mida Venemaa teeb,» lausub ta. «Igasugune seos sellega on mulle ebameeldiv.»

Tema silmis on Venemaa tupikus ja isolatsioonis. «See on ilmne kõigile kainelt mõtlevatele inimestele, välja arvatud neile, kes võtavad otsuseid vastu Venemaal,» väidab ta.

Solovjov mõistab, et ta ei pruugi niipea saada kodakondsust vahetada. Aga temas on tugevnenud tunne, et tahab seda teha esimesel võimalusel.

Ta tahaks võtta Eesti Vabariigi kodakondsuse. «Kui Eesti Vabariik mind vastu võtab,» lisab ta.

Märksõnad
Tagasi üles