N, 8.12.2022

Marion Teder ⟩ 40 miljonit eurot hoolekandesse või ainult hooldekodudesse?

Marion Teder
, ettevõtja
40 miljonit eurot hoolekandesse või ainult hooldekodudesse?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kodu- ja isikuhooldusteenuste platvormi CareMate asutaja Marion Teder.
Kodu- ja isikuhooldusteenuste platvormi CareMate asutaja Marion Teder. Foto: Erakogu
  • Hoolekandereformi puhul tuleb üha enam mõelda ennetusele
  • Digiplatvormid lihtsustavad ametnike tööd
  • Inimesi võiks aidata esmajoones nende kodus

Hooldekandereformi elluviimisel võiks olla suurem rõhk digitaliseerimisel, mis aitaks vähendada hoolekandetöötajate töökoormust, on digitaalplatvormi CareMate asutaja Marion Teder veendunud.

Igat perekonda Eesti riigis mõjutab viimasel ajal palju meedia tähelepanu saanud hoolekandereform – sotsiaalhoolekande seaduse muutmine. See on omakorda tekitanud palju vastakaid seisukohti. 40 miljoni euro paigutamine ei ole võrreldes teiste valdkondadega, nagu lastetoetused või haridus, suur raha, kuid hoolekandesektorile on see väga suur summa. Hetkel on käsil seadusemuudatuse eelnõu, mis käsitleb küll seletuskirjas kogu hoolekande osa, kuid seadusemuudatuse ettepanekus on juttu vaid väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisest.

Eestis oli 2021. aasta lõpu seisuga üle 160 000 puuetega inimese, kellest keskmise puudega inimesi oli üle 50 000, raske puudega inimesi üle 73 000 ja sügava puudega inimesi kõige vähem: 15 000. Ilma naljata – need on sotsiaalkindlustusameti kodulehel olevad andmed. Lisaks on selgitusena puuete kirjeldamises välja toodud, et ainult sügava puudega inimesed vajavad ööpäevaringset hoolt, teised aga vajavad kõrvalist abi, vastavalt kas iga päev või paar korda nädalas-kuus.

Paljud eakad ei jõua tasuda hooldekodu kohatasu eest.
Paljud eakad ei jõua tasuda hooldekodu kohatasu eest. Foto: Shutterstock/Scanpix

On kummaline, et 26. septembril valitsusele esitatud seadusemuudatuse eelnõusse kirjutati muudatusettepanekud vaid sotsiaalhoolekande seaduse punkti 2 alla, paragrahv 22: «Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine» (leitav valitsuse kodulehelt https://eelnoud.valitsus.ee/main#3Mz1XGxd).

21. septembri Vikerraadio eetris olnud «Reporteritunnis» rõhutas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, et igal juhul tuleb esmajärjekorras panustada inimeste abistamisele nende kodus. Samuti oli juttu efektiivsest abivajaduse hindamisest, innovatsioonist ja sotsiaaltöötajate töökoormusest.

Suurim murekoht Eestis on kiire hinnatõus ja madal pensionitase. Pensioniealisi inimesi on üle 300 000. Kui ühel hetkel pole paljudel eakatel enam võimalik kinni maksta kütet, elektriarvet, osta täisväärtuslikku toitu ja ravimeid, siis esmalt viib see stressini ja seejärel halveneb ka tervis. Võib juhtuda, et üsna pea läheb nende tervislik seisund kehvemaks. Sellist kurja saatust aga ei tahaks endale meist keegi.

Miks mitte tõsta pensione 20 euro asemel kuus hoopis 120 euro võrra ja panustada seeläbi täisväärtuslikuma elu tagamisse suuremal hulgale – kõigile pensioniealistele inimestele?

Seega tunnen vajadust sotsiaalhoolekande spetsialisti ja innovaatorina rõhutada, et tähtis on toetada väiksema sissetulekuga inimesi, seejärel panustada hooldusabi vajaduse ennetamisse ning efektiivsete mudelite arendamisse. Sellest peaks üks korralik sotsiaalhoolekandereform alustama!

Kui suunata need 40 miljonit eurot vaid tagajärgedesse, läheb olukord aina hullemaks. Nendest 15 000st sügava puudega abivajajast saab peagi palju suurem osakaal puuetega inimeste hulgas. Sotsiaaltöötajate niigi suur töökoormus nõuab omakorda ka teistele olulistele valdkondadele tähelepanu pööramist. Sellisel puhul kasvab hooleabi vajavate eakate hulga ja muid sotsiaalteenuseid vajavate inimeste abivajaduse mahu suurenemise tõttu töökoormus veelgi.

Miks mitte tõsta pensione 20 euro asemel kuus hoopis 120 euro võrra ja panustada seeläbi täisväärtuslikuma elu tagamisse suuremal hulgale – kõigile pensioniealistele inimestele? Sel juhul saaksid nad ka lubada endale veidi kallimaid hooldekodukohti või muid vajaduspõhiseid teenuseid ja vahendeid, mis aitavad neil kauem kodus tervemana püsida. Hooldekodud saaksid oma hindu sel juhul rahulikuma südamega tõsta, sest inimeste võime selle eest tasuda kasvaks proportsionaalselt.

Miks on vaja tuua innovatsiooni hoolekandesektorisse? Me oleme e-riik, aastatega oleme suutnud tõestada, kui efektiivsed on digisüsteemid.

Kui me automatiseerime ja suuname meilivahetuse, telefoniteeninduse ja tööjõu (sotsiaaltöötajate) ressursi tehnoloogiasse, siis vähendame nende spetsialistide töökoormust, kes abistavad kogu hoolekandesektorit. Samas lihtsustame abivajajatele teenuse kättesaadavust ja ametnike tööd, minimeerides valehindamise võimalikkust ja keerulisi korraldamisprotsesse.

Näiteks internetiplatvorm caremate.ee on hea eeskuju, kuidas lihtsustada sotsiaaltöötajate tööd – süsteem, mis vajalikud osalised omavahel kokku toob ja teenuse korraldamist manageerida aitab. Kui siia juurde tuleks ka tervishoiu platvormide integratsioon, siis annaks inimeste tervislikku seisundit Eestis veelgi parandada ja nii pikemas plaanis ka hooldusabi vajadust ennetada.

Märksõnad
Tagasi üles