R, 9.12.2022

KOHALIK VAADE ⟩ Läti valib äreval ajal parlamenti

Sabīne Bērziņa
, ajakirjanik, Riia
Läti valib äreval ajal parlamenti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Erakonna Läti Esimesel Kohal ja Konservatiivide valimisplakatid Riias. 
Erakonna Läti Esimesel Kohal ja Konservatiivide valimisplakatid Riias. Foto: TOMS KALNINS/EPA/Scanpix
  • Erakondade reitingud ennustavad 1. oktoobri valimiste järel parlamendi killustatust.
  • Praegusel peaministrierakonnal Uus Ühtsus on võimalus võimul jätkata.
  • Politoloog: Ukraina sõda on valijat nihutanud rahvuslikuma suunaga erakondade poole.

Läti parlamendi kohtade pärast võistleb laupäeval valimistel 19 erakonda. Nagu Eestiski, osutuvad valituks vaid need, kellel õnnestub koguda vähemalt viis protsenti häältest. Järgnev on ülevaade kaheksast erakonnast, kes reitingute järgi pääsevad tõenäoliselt seimi.

Uus Ühtsus

Uus Ühtsus, mis määratleb end paremtsentristlikuna, on praeguse peaministri Krišjānis Kariņši erakond. Uude Ühtsusesse kuuluvad ka praegune välis- ja rahandusminister. Kariņš on juhtinud Läti ajaloos kõige kauem järjest ametis olnud valitsust ja tema erakond on jäänud toetusreitingutes liidripositsioonile. Seda hoolimata tõsiasjast, et praegu parlamendis esindatud erakondadest on Uuel Ühtsusel kõige vähem mandaate.

Peaminister ja Uue Ühtsuse juht Krišjānis Kariņš.
Peaminister ja Uue Ühtsuse juht Krišjānis Kariņš. Foto: Eva Plevier/Reuters/Scanpix

Kariņšist sai valitsusjuht pärast seda, kui kaks rohkem hääli kogunud konkurenti – tollane Läti Uus Konservatiivne Partei (nüüd Konservatiivid) ja enne praeguseid valimisi lagunenud erakond KPV.LV ehk Kellele Kuulub Riik – kukkusid valitsuse moodustamisel läbi.

Riia Stradiņši Ülikooli poliitikateaduste instituudi lektor Lelde Metla-Rozentāle ütleb, et suure tõenäosusega ei tegutsenud teised erakonnad ka piisavalt jõuliselt Kariņši ametist tagandamiseks, sest nägid, kui killustunud on parlament ja kui raske on üldse valitsust moodustada. Ta arvab, et praeguse peaministripartei kõrge reitingu peamine põhjus on kriis ja inimeste hirm sellistes tingimustes eksperimenteerimise ees.

Riia Stradiņši Ülikooli Poliitikateaduste Instituudi lektor Lelde Metla-Rozentāle.
Riia Stradiņši Ülikooli Poliitikateaduste Instituudi lektor Lelde Metla-Rozentāle. Foto: Erakogu

Samas on teised Kariņšit kritiseerinud meedia vältimise eest, et toetust kõrgel tasemel hoida. Läti Ajakirjanike Liit avaldas hiljuti pöördumise, öeldes, et ta on hoidnud kõrvale mitme juhtiva meediaväljaande korraldatavatest valimisdebattidest ja -intervjuudest.

Erakond lubab õpetada hiljemalt 2025. aastal Läti kõigil haridustasemetel kõiki õpilasi läti keeles, investeerida 2,5 protsenti SKTst riigikaitsesse ning sama palju välispiiri kindlustamisse ja sisejulgeolekusse, suunata ühe protsendi tulumaksust vabaühendustele ja avalik-õiguslikele isikutele, toetada 2026. aastani teadus- ja arendustegevust 1,5 protsendi ulatuses SKTst ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Rahvuslik Liit

Rahvuslik Liit ühendab paremtsentristlikke ja paremäärmuslikke poliitikuid, mis on põhjustanud hõõrumisi ja vastuolusid (näiteks mõõdukate vaadetega Euroopa Parlamendi liige Dace Melbārde otsustas erakonnast lahkuda ja liituda augusti lõpus Uue Ühtsusega). Sarnaselt Uue Ühtsusega on nad nüüd olnud juba mitu valimistsüklit järjest valitsuserakond.

Erakonnal on valitsuses kolm ministrit: kultuuri-, põllumajandus- ja majandusminister. Viimane ametikoht saadi erakonna KPV.LV lagunemise järel.

Metla-Rozentāle selgitab, et Ukraina sündmused on mõjutanud Läti ühiskonda hääletama rohkem sellise erakonna poolt, kellel on tugev rahvuslik kese. Ta ütleb, et teine põhjus on erakonna katse muutuda vähem agressiivseks ja radikaalseks ning seeläbi laiemale avalikkusele aktsepteeritavamaks.

Erakond lubab tõsta miinimumpensioni, vähendada tööjõumakse ja «traditsiooniliste Läti» toiduainete käibemaksu, aidata kaasa Kremli poliitikat toetavate välisriigi kodanike väljasaatmisele, suurendada Lätis elavate lätlaste osakaalu.

Nad on rääkinud ka kohustusliku sõjaväeteenistuse sisseviimisest meestele ja vabatahtliku sõjaväeteenistuse kehtestamisest naistele – selle plaani käis juba välja teise erakonna kaitseminister ja valitsus kiitis selle hiljuti ka heaks.

Erakondade kummalisi lubadusi  

Lati tagasitulek?

On poliitilisi jõude, kes lubavad rahvusliku valuuta – Läti lati – uuesti kasutusele võtta. Teised soovivad lõpetada osaluse rahvusvahelistes organisatsioonides, mis piiravad väidetavalt riigi sõltumatut tegutsemist. See tähendaks EList ja NATOst lahkumist.

Vali täna, kutsu homme tagasi

Võimalus poliitikuid tagasi kutsuda on midagi tõeliselt trendikat, mida mitu erakonda seekord lubab. Kuidas tagasikutsumine toimiks, seda ei selgitata. Tegelikult ei ole ühtegi mehhanismi, mis võimaldaks üksikuid poliitikuid tagasi kutsuda.

Üks mees, kes lahendab kõik

Paljud väikesed erakonnad ja Läti inimesed pooldavad presidendi otsevalimiste sisseviimist. On tekkinud rahvuslik müüt, et see lahendaks justkui võluväel kõik Läti probleemid.

Koostas Riia Stradiņši Ülikooli poliitikateaduste instituudi lektor Lelde Metla-Rozentāle

Roheliste ja Põllumeeste Liit

Nimekiri esindab Rohelise Erakonna ja Põllumeeste Erakonna liitu vaid nime poolest. Juuni keskel hääletas Roheline Erakond liidust lahkumise poolt ning moodustas koos väiksemate erakondadega Ühendatud Nimekirja.

Ligi 20 aastat kestnud tiheda koostöö lõpetamise põhjustas tõenäoliselt soovimatus teha koostööd Aivars Lembergsiga, erakonna ühe kõige tähelepanuväärsema liikme ja sadamalinna Ventspilsi endise linnapeaga, kes mõisteti korruptsiooni tõttu 2021. aastal viieks aastaks vangi. Nüüd on Lembergs vabastatud, sest vangistus muudeti tema kehva tervise tõttu 100 000 euro suuruseks kautsjoniks.

Aivars Lembergs (Roheliste ja Põllumeeste Liit).
Aivars Lembergs (Roheliste ja Põllumeeste Liit). Foto: Zane Bitere/Scanpix

Lembergs jõudis 2019. aastal ka USA sanktsioneeritavate nimekirja ja tema oletatavaid kahtlasi tehinguid kirjeldati meedias juba kaua enne seda. Näiteks on temaga seotud nn oligarhide vestluste skandaal, mille käigus lekitas korruptsioonivastase võitluse büroo äri- ja poliitilise eliidi ebaeetiliste ja mõnel juhul ka seadusvastaste praktikate arutelud, mis avaldati nädalaajakirjas Ir. Lembergs nimetati erakonna peaministrikandidaadiks, kuigi tema nime hääletamissedelilt ei leia. Lembergsi maine ja mõju erakonnas on hoidnud Roheliste ja Põllumeeste Liidu opositsioonis.

Erakonna lubadused hõlmavad korruptsioonivastase võitluse tugevdamist, 2,7 protsendi SKT kulutamist kaitsele ja inimeste elukohale võimalikult lähedal pakutavaid tervishoiuteenuseid.

Ühendatud Nimekiri

Peale Rohelise Erakonna moodustavad Ühendatud Nimekirja piirkondlikud parteid: Liepāja partei, Läti Regioonide Erakond ja Ühiseks Läti Nimekirjaks nimetatud kooslus, mida juhib tuntud ärimees Uldis Pīlēns. Tema on ka liidu peaministrikandidaat, kelle nime valimissedelilt ei leia, sest erakonna poolt meedias antud selgituste järgi ei ole ta huvitatud parlamendi liikmeks saamisest, vaid ainult peaministri ametist.

Valimisprogrammis räägib erakond keeruliste kriiside ületamisest ja tutvustab ennast Läti meedias kriisireguleerimise meeskonnana. Kuid nende valimisprogrammis on vähe konkreetseid prognoose, eesmärke, lubadusi ja arve. Üks erakonna liidritest Edvards Smiltēns selgitas Läti ajakirjale Ir, et praegu on nii palju muutuvaid tegureid, mistõttu «igaüks, kes kasutab arve, valetab».

Koosmeel

Koosmeel (varem Koosmeele Keskus) osales esimest korda valimistel 2006. aastal, olles teiste vene elanikkonna esindamiseks võimalust otsinud erakondade vähem radikaalne alternatiiv. Kuigi erakond meeldib paljudele valijatele – isegi kuni kolmandikule valijatest (nad said 2011. aastal parlamendi valimistel 28 protsenti häältest) –, lõpetab ta alati opositsioonis, sest pidevalt kerkib üles küsimus selle lojaalsusest.

Pärast Ukraina sõja algust tegi erakond tugevaid avaldusi Venemaa agressiooni vastu (see ei olnud samamoodi näiteks 2014. aastal, mil nad ütlesid, et toetavad rahu Ukrainas, aga ei mõista Venemaad hukka). Viimaste kuude arvamusküsitlused näitavad, et nad kaotavad selle tõttu valijaid. Augustis oli Koosmeel ainuke erakond, kes ei osalenud parlamendihääletusel, millega võeti vastu Venemaad terrorismi toetavaks riigiks nimetav deklaratsioon.

Erakond lubab reguleerida teatud toodete ja teenuste hindu, ühekordseid toetusi raskustes abivajajatele, rohkem võimalusi õppeasutustele õppekeele valimisel, pikaajalisi investeeringuid haridusse ja tervishoiu rahastuse suurendamist, aga ei võta kohustusi lubaduste täitmise ajaraami või suuruse asjus.

Progressiivsete valimisplakat Riias. 
Progressiivsete valimisplakat Riias. Foto: Toms Kalnins/EPA/Scanpix

Progressiivsed

Sellel sotsiaaldemokraatlikul erakonnal puudub parlamenditöö kogemus, kuid on 11 esindajat Riia linnavolikogus, mis valiti Progressiivsete ja erakonna Arengule/Poolt! ühisest nimekirjast.

Programmis lubab erakond vähendada nende makse, kelle brutokuusissetulek jääb alla tuhande euro, ning tõsta kasutamata kinnisvara maksu, õpetajate keskmist palka ja suurendada tervishoiu eelarvet aastas 0,5 protsenti SKTst, mis suurendaks pikas perspektiivis näitaja kuni kaheksa protsendini SKTst.

Erakonna Arengule/Poolt! peaministrikandidaadi ja praeguse kaitseministri Artis Pabriksi valimisplakat.
Erakonna Arengule/Poolt! peaministrikandidaadi ja praeguse kaitseministri Artis Pabriksi valimisplakat. Foto: Toms Kalnins/EPA/Scanpix

Arengule/Poolt!

Arengule/Poolt! on praegune valitsuserakond, kellel on valitsuses neli esindajat: kaitseminister, siseminister, terviseminister ning keskkonna- ja regionaalminister. Erakond kirjeldab ennast liberaaldemokraatlikuna ja ütleb veebilehel, et nende eesmärk on moodne ja õiglane Läti ühiskond ühendatud Euroopas ning nad on sovetluse ja lembergia vastu.

Erakond seisis praeguses parlamendikoosseisus tugevalt tsiviilpartnerluse seaduse vastuvõtmise eest, mis lubaks samasoolistel paaridel oma partnerluse registreerida.

Samas on erakond seotud ka mitme suure skandaaliga. Kõige tähelepanuväärsem puudutab eelmist terviseministrit Ilze Viņķelet, kes on kohtu ees, kuna ei rakendanud õiget Covid-19 vaktsiinide hankimise, säilitamise ja jaotamise strateegiat.

Keskkonna- ja regionaalminister Artūrs Toms Plešsi süüdistatakse meedias onupojapoliitikas. Balti Uuriva Ajakirjanduse Keskus Re:Baltica on teavitanud, et Plešsi ministeeriumi büroos töötab 11 inimest (terviseministril on ainult viis), kelle hulgas on mitu erakonna ja Plešsiga lähedalt seotud töötajat. Metla-Rozentāle lisab, et erakond Arengule/Poolt! on osaliselt oma populaarsust kaotamas Progressiivsetele.

Arengule/Poolt! programm sisaldab lubadust viia sisse kütte piirhind, toetada rohelist energiat, süvendada lõimumist, et liikuda «tuumik Euroopasse» ja pakkuda kõigile perekondadele õiguskaitset.

Stabiilsuse Poolt!

Stabiilsuse Poolt! esimees Aleksejs Rosļikovs valiti Koosmeele nimekirjas Riia linnavolikogu liikmeks, ent visati volikogu fraktsioonist juhtimisel tekkinud erimeelsuste pärast välja. Stabiilsuse Poolt! valimislubadused on radikaalsemad kui Koosmeelel. Hiljutises valimiseelses intervjuus ütles Rosļikovs, et pärast võimule tulekut võtavad nad ette poliitikud, kes toetasid Nõukogude sõdurite mälestussamba demonteerimist Riias.

Rosļikovs kogus sotsiaalmeedias palju jälgijaid vastuseisu tõttu Covid-19 piirangutele, tema Telegrami kanalil on 13 000, Facebooki lehel 38 000 ja TikTokis 29 000 jälgijat.

Erakond lubab oma valimisprogrammis astuda välja «lämmatavast» Euroopa Liidust, et tagada iseseisvus ja luua suhted naaberriikidega, kaotada ja vähendada makse, viia sisse presidendi otsevalimine, vähendada parlamendiliikmete arvu 100-lt 50-le, võtta kriminaalvastutusele ministrid ja parlamendiliikmed, kes kasutasid «Covid-19 pandeemiat, et tekitada lõhestatust, jätta ettevõtted sissetulekuta ja hävitada inimeste tervist, sundides neid vaktsineerima».

Evita Purina: Trumpi vari Läti valimiste kohal

Balti Uuriva Ajakirjanduse Keskuse Re:Baltica Läti faktikontrolli väljaande Re:Check toimetaja Evita Purina.
Balti Uuriva Ajakirjanduse Keskuse Re:Baltica Läti faktikontrolli väljaande Re:Check toimetaja Evita Purina. Foto: Erakogu

Vähemalt kuuel erakonnal on juhtivatel või kõrgetel kohtadel kandidaate, kes levitavad regulaarselt ​Covid-19 või vaktsiinide kohta väärinfot. Hea uudis on, et need, kes võitlesid pandeemia alguses koos «valitseva režiimi» vastu, on nüüd jagunenud mitmeks väiksemaks osaks. Seetõttu ei ole neil palju võimalusi (kui üldse) saada parlamendis esindatud.

Nende võimalused oleksid tõenäoliselt paremad, kui ei oleks Venemaa sissetungi Ukrainasse. Väärinfot vaktsiinide kohta ja Kremli valesid Ukraina kohta levitavad samad inimesed, kuid mitte kõik, kes usuvad esimesi, ei ole nõus sallima viimaseid.

Nende valimiste eel levivad ühiskonnas mõtted, mille eest tuleb suure tõenäosusega tänada USA endist presidenti Donald Trumpi ja tema meeskonda. Levitatakse kuulujutte valimiste korraldamise kaaperdamisest, võimalusest hääletada kirja teel juba surnud inimeste nimel (Läti lihtsustas sellel aastal kirja teel hääletamist), meedia äraostetavusest. Ka meie desinformaatorid ütlevad, et Lätit juhivad välismaalased (peaminister Krišjānis Kariņšil on nii Läti kui ka USA kodakondsus, president Egils Levits on veetnud suure osa elust väljaspool Lätit).

Facebook on endiselt populaarseim keskkond valijatega suhtlemiseks. Suur osa valimistel kandideerivatest väärinfo levitajatest on faktikontrollijate hea töö tõttu kolinud Telegrami. Seal on neil vastas väiksem publik.

Uus nähtus nendel valimistel on TikTok. Kuigi ka mõni koalitsioonipoliitik on hakanud seda kasutama, on see Läti valimiste kontekstis pigem Kremli-meelsete erakondade tööriist.

Jānis Kronis: võitlus viie protsendi nimel

Teatritrupi Kvadrifrons näitleja Jānis Kronis.
Teatritrupi Kvadrifrons näitleja Jānis Kronis. Foto: Erakogu

Seekordsed valimised erinevad varasematest, sest mitmel marginaalsel erakonnal on küsitluste järgi võimalik ületada valimiskünnis ja pääseda parlamenti.

Teiselt poolt on mitme sellise erakonna toetus, mida tavaliselt marginaalseks ei nimetata, langenud samuti viie protsendi künnise lähedale, mis on tekitanud palju intriige ja küsimuse, kes seekord tegelikult valituks osutub.

Koosmeel on vähemalt küsitluste järgi kaotanud juhtpositsiooni ja näib olevat segaduses. Kõik algas nende esimehe Nils Ušakovsi põgenemisest Brüsselisse.

Regionaalminister tagandas Ušakovsi Riia linnapea kohalt ametikohustuste täitmata jätmise ja õigusnormide rikkumise tõttu, suurimad etteheited puudutasid korruptsiooniskandaalidesse mässitud ühistranspordiettevõtte Rīgas satiksme haldamist, mis ei takistanud hiljem Ušakovsi valimist Euroopa Parlamenti.

Ukraina sõda suurendas vene valijate killustatust, kes näivad olevat Koosmeeles pettunud selle suutmatuse pärast otsustada, kas mõista Venemaa agressioon hukka või kaotada valijaid. See on ellu äratanud Läti Vene Liidu ja erakonna Stabiilsuse Poolt!.

Isegi suurimad erakonnad kasutavad populistlikku taktikat. Valimiste eel on erakonnad püüdnud alati vastaseid rünnata, aga nüüd on PR-taktika muutunud tõeliselt trumpilikuks.

Näiteks erakonna Arengule/Poolt! peaministrikandidaat ja praegune kaitseminister Artis Pabriks postitas videosõnumi oma koalitsioonipartnerist, praegusest peaministrist Krišjānis Kariņšist (Uus Ühtsus), öeldes: «Me ei saa järgmised neli aastat jätkata riigi arengu pidurdamist. Me peame tegutsema otsustavamalt. /.../ Meie riigis ei ole vastutustundlikku peaministrit.»

Samuti kakeldakse väga palju Twitteris, sildistatakse ja osatatakse. Sellega käib kaasas soovmõtlemine – kui korrata midagi piisavalt palju, saab see tõeks.

Uue Ühtsuse vaikimist ei saa pidada teistest paremaks. Praegu on Uus Ühtsus valinud taktika «ära mitte midagi puutu, muidu võib see kokku kukkuda». Seni paistab, et nad ei tee eriti kampaaniat, aga kui nende reiting ei oleks nii hea, ühineksid nad teiste erakondade kooriga.

Märksõnad
Tagasi üles