R, 9.12.2022

Lekkiv Nord Stream annab hoogu Euroopa energia- ja turvakriisile

Erkki Erilaid
Lekkiv Nord Stream annab hoogu Euroopa energia- ja turvakriisile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector maismaaosa ehitus. Tugevast terasest toru on kaetud paksu betoonikihiga.
Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector maismaaosa ehitus. Tugevast terasest toru on kaetud paksu betoonikihiga. Foto: Mihkel Maripuu
  • Isegi venelased kahtlevad, kas Nord Stream enam kunagi tööle hakkab
  • Vene gaas jõuab toru mööda Euroopasse veel läbi Ukraina, kuid seegi on ohus
  • Eesti julgeolekuasutused hoiavad merealal silma peal, seni midagi raporteerida ei ole

Kes iganes on Nord Streami plahvatuste taga, on vähemalt esialgu suutnud energiaturgu korralikult raputada. Algas suur rahmeldamine: kes tormas ostma kokku veeldatud maagaasi, kes tugevdama oma veealuste gaasi-, elektri- ja sideühenduste ning naftapuurtornide kaitset.

Kuigi gaasi börsihind tõusis juhtunu mõjul vähem kui kümnendiku, on selge, et lootus saada Euroopasse odavamat gaasi kas või läbi Nord Streami on kadunud pikaks ajaks, võib-olla igaveseks. Isegi venelased kahtlevad, kas Nord Stream enam kunagi tööle hakkab, sest soolane merevesi pureb torujuhet väga rängalt.

Venemaa oli juba enne Nord Streami purunemist vähendanud vooge Euroopasse, mis langes kokku uue, Norra gaasi Poolasse viiva torujuhtme avamisega. Nüüd on järele jäänud ainult üks tee, mida mööda Venemaa torugaas Euroopasse jõuab – läbi Ukraina –, ja Gazprom hoiatas, et seegi on ohus. «Riskid Ukraina gaasitaristule suurenevad, kuid riik jätkab transiiti nii kaua kui võimalik,» ütles Ukraina Naftogazi tegevjuht Juri Vitrenko väljaandele Bloomberg.

Kõige raskemini võtab olukorda Euroopa suurim majandus Saksamaa, kes teatas, et energiatarbimist tuleb senisest veelgi enam kärpida, sest muidu läheb saabuval talvel ja kogu järgmisel aastal väga raskeks.

Saksamaa majandusteadlased koostasid lausa nii hullu prognoosi, et riigi majandus võib tuleval aastal ebaharilikult külma talve ja gaasinormide kehtestamise korral kahaneda koguni 7,9 protsenti. Seda saaks vältida, kui gaasitarbimist vähendataks 20 protsenti ja suurendataks selle importi eelkõige uute, veeldatud maagaasi töötlemiseks rajatavate terminalide kaudu, kirjutas Financial Times.

Venemaa otsus vähendada gaasitarneid Euroopasse pärast sissetungi Ukrainasse on viinud Saksamaa suurimasse energiakriisi pärast Teist maailmasõda. Hüppeliselt tõusvad gaasihinnad on sundinud paljusid ettevõtteid tootmist vähendama, näiteks USAsse kolima või lausa end sulgema, samal ajal kui kodudes valmistutakse tohutuks küttearvete suurenemiseks.

Siiski tegid sakslased ka optimistlikuma prognoosi: kui talv tuleb leebe ja energiaturgu ei taba uued vapustused, langeb Saksamaa majandus järgmisel aastal kõigest 0,4 protsenti. Hinnatõusust aga pääsu pole. Septembris kerkisid hinnad ennustatust kiiremini, 11 protsenti, ja järgmiseks aastaks oodatakse 8,8-protsendilist inflatsiooni.

Kuid prognoosimine on sel aastal erakordselt tänamatu tegevus ning ökonomistidel on tulnud oma kalkulatsioone mitmeid kordi ümber teha nii Eestis kui ka mujal maailmas. Ja ettearvamatute vapustuste oht on väga kõrge. «Kõik peaksid olema kõrgendatud valmisolekus,» vastas USA energia­minister Jennifer Granholm kolmapäeval Viinis küsimusele, kas ka USA veeldatud maagaasi saadetised Euroopasse vajavad paremaid turvameetmeid.

Kõik pilgud Norral

Täna Brüsselis kohtuvad Euroopa energiaministrid arutavad samuti gaasijuhtme kahjustustega seonduvat. Euroopa Liidu justiitsvolinik Didier Reynders ütles, et juba enne suve jõuti sõja tõttu kokkuleppele taristu turvameetmetes, mida juba ka rakendatakse. «Võib juhtuda, et peame hiljutiste sündmuste valguses infrastruktuuri kaitsmiseks veelgi kaugemale minema,» lisas ta.

Norra gaas on Euroopale talve üleelamiseks ülioluline ning Equinor, Vår Energi ja teised sealsed energiaettevõtted teatasid, et suurendavad oma rajatiste turvalisust. Näiteks Equinori meetmed hõlmavad nii puurtorne, kontoreid, tarnekohti, helikopteribaase, maismaarajatisi kui ka laevu. Norra peaminister Jonas Gahr Støre ütles, et otseste ohtude kohta pole märke, kuid valmisolek on kõrge.

Eesti kaitseministeeriumist teatati, et jälgitakse hoolega olukorda meie vastutusalas ning vahetatakse infot partneritega. «Ebatavalist tegevust Eesti vastutusalas täheldatud pole,» märkis ministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Thomas Mell.

Kuidas vajadusel parandada Eesti-Soome gaasitoru

Elo Ellermaa
Elo Ellermaa Foto: Erakogu

Elo Ellermaa, Eleringi kommunikatsiooni projektijuht

Pahatahtliku rünnaku vastu merealuseid ühendusi mingite spetsiaalsete meetmetega kaitsta ei üritata. Balticconnector on tugevast terasest ja kaetud betoonikihiga, nii et näiteks suure laeva ankru juhuslik puudutus seda ei lõhu. Küll aga teeks seda piisava tugevusega lõhkeseade. Kui Balticconnectoriga peaks midagi juhtuma, siis selle parandamine võtab mõnest nädalast paari kuuni.

Enam kui 30 gaasiühendusega ettevõtet koondaval ühendusel on tehnika, millega saab merealuseid ühendusi nii parandada kui ka korrapäraselt hooldada. Nemad otsustavad ka lähtuvalt vigastuse tüübist, milline meetod on parandamiseks parim.

Meie sügavustes kasutataks tõenäoliselt meetodit, mille puhul lastakse merepõhja torujuhtme külge kinnituv kamber, millest pumbatakse vesi välja, tuukrid saavad sisse minna ja toru remontida. Mõlemal pool toru ehk Soomes ja Eestis on kraanid, mis suurema probleemi korral kinni keeratakse, toru lastakse gaasist tühjaks ja seejärel saab seda parandada.

Balticconnectori veealust toru on raske täiendavalt kaitsta, kuid maapealse osa puhul kaalume täiendavate meetmete rakendamist.

Kui gaasitoruga Eesti ja Soome vahel peaks midagi juhtuma, siis Eestit see väga ei mõjutaks. Gaasivarustuse tagamiseks on meie jaoks piisav Läti maa-alune gaasihoidla ja Klaipeda LNG-terminal, sest kui Soome ei ole enam tarneallikas, ei ole ühises süsteemis ka Soome tarbimist.

Ka majandusministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saare sõnul hoiavad Eesti julgeolekuasutused merealal silma peal ja kui on mingeid ohumärke, siis vastavalt ka reageeritakse. «Teadaolevalt ei ole ebatavalist tegevust tuvastatud, kuid kindlasti hoiame ühendust ka naaberriikidega, et vahetada infot ja arutada võimalikke lisameetmeid,» rääkis Saare.

Tema hinnangul on Eesti elutähtsate teenuste töökindluse mõttes kõige olulisemad merealused ühendused: andmesidekaablid, mis tagavad piiri­ülese internetiühenduse, teenuste ja infosüsteemide andmevahetuse; gaasijuhe Balticconnector, mille kaudu liigub gaas Lätist ja Leedust Soome ning elektri välisühendused Soomega Estlink 1 ja Estlink 2, mille kaudu liigub Skandinaavia elektrienergia Eestisse ning ka Lätti ja Leetu. Lisaks on olulised ühendused saartega läbi Suure ja Väikese väina ning oluline on ka Saaremaa põhjatipust Hiiumaale Emmastesse kulgev kaabel.

Ühendused jäävad

Ühenduste kaitse tagab Saare kinnitusel suuresti nende ehitus. «Näiteks Balticconnector on paksust metallist toru, mille ümber on betoonikiht, ning see on väga vastupidav. Kaablitel on samuti metallist armeering ning näiteks Estlink 1 ja 2 lähevad mandrilt väga sügavale merre, mis on ka omamoodi kaitsevall.»

Ta lisas, et kui kõik sidekaablid peaksidki katkema, oleme endiselt läbi Läti, Leedu ja Poola välismaailmaga seotud. Küll aga oleks sellisel puhul kaablite kaudu käival andmesidel kiiruse- ja mahupiirangud, mis tähendaks, et näiteks YouTube’i video hakib veidi, kuid elutähtsad teenused töötavad.

Kui Balticconnector peaks viga saama, oleks Eesti gaasivarustus endiselt tagatud, küll aga paneks see keerulisemasse olukorda Soome, kelle jaoks on Balticconnector oluline maagaasi impordikanal lõuna poolt. «Eestil on olemas ka mandriühendused Läti ja Leedu gaasimahutitega,» selgitas Saar.

Mõlema Estlinki ühenduse jaoks on olemas varuosade varu, mida saab rikke vigastuse parandamiseks kiiresti kasutada. Saar ütles, et Estlinkide katkemisel suudetakse elutähtsate teenuste töö tõenäoliselt tagada, kuid tõuseks paaritunniste elektrikatkestuste oht elektrivarustuse madalama kategooria tarbijatele. See tähendab esmajoones kodutarbijaid.

Märksõnad
Tagasi üles