N, 8.12.2022

Taust ⟩ Ukrainlased Eesti koolis Saaremaal

Ukrainlased Eesti koolis Saaremaal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Kärla kooli direktor Sirje Ellermaa ja kehalise kasvatuse õpetaja Roland Kütt tõdevad, et ukraina lapsed saavad topeltkoormuse.
Kärla kooli direktor Sirje Ellermaa ja kehalise kasvatuse õpetaja Roland Kütt tõdevad, et ukraina lapsed saavad topeltkoormuse. Foto: Irina Mägi
  • Eesti lapsed on ukraina eakaaslased hästi vastu võtnud.
  • Õppimine käib eesti keeles, aga tihti tuleb vene keeles järele aidata.
  • Õpetajate seas on vene keele oskus kesiseks jäänud.

Umbes kolmandik Saaremaale jõudnud põgenikest on lapsed, neist enamik kooliealised. Kõik ei olnud veel septembri alguseks arvele võetud ega kooli jõudnud.

Haridusosakonna juhataja Urmas Treieli sõnul on Saaremaa koolides 109 ja lasteaedades 58 ukraina last. «Kevadel võtsime kohe tööle ühe ukrainlase, kes koordineeris ukraina laste kooliteed ja aitas ehitada süsteemi. Sügisest töötab ta Kuressaare Nooruse koolis,» rääkis Treiel. «Tema toel lõime kõigepealt infopunkti, siis ukraina klassi täiskasvanute gümnaasiumisse. Kevadel eeldasime, et umbes kolmandik peresid ja lapsi liigub kuhugi edasi või tagasi kodumaale, sellepärast otsustasime oodata poole augustini, et siis arvud selgemad oleksid. Selgus, et umbes kakskümmend läkski, kuid sama palju tuli ka juurde.»

Ukraina põgenike hulgast võeti 11 inimest haridussüsteemi tööle. Kevadel paigutati ukraina lapsi omaette klassidesse, kus nad õppisid ukraina keeles, kuid suvel otsustati kogu süsteem kujundada selliseks, kus kõik lapsed peavad õppima eesti keskkonnas.

Kärla kool

Kärla koolis, mis asub Sõmera pagulaste keskusest vaid paari kilomeetri kaugusel, õpib lisaks 121 kohalikule 23 ukraina last. Kooli direktor Sirje Ellermaa tõi välja, et kuna 12 ukraina last on enam-vähem üheealised, avati neile eraldi 3.b klass. Ülejäänud ukrainlased õpivad ühe-kahe-kolme kaupa 5.–9. klassides. «Ukraina keelt ja kultuuri õpivad nad liitklassides omavahel koos,» seletas Ellermaa. «Muidu on nad koos meie õpilastega. Alustame sellega, et nad lähevad kõikidesse tundidesse ja õpetajad püüavad kõigepealt aru saada, mis tase neil on, mida oskavad.»

Liitklassi 3.b õpetaja on Narva kolledžis õpetajaks õppinud Vene Föderatsioonist pärit tatarlane Ilnur Kuldubajev, kes oskab ukraina lastele asju vene keeles selgitada ja neid kuulata. Kuldubajev on õppinud ukraina keelt ning saab ka eesti keelega hakkama. Selline sillaehitaja on koolis väga vajalik, sest nooremad õpetajad ei oska slaavi keeli üldse. Ellermaa kirjeldab, kuidas käib õppetöö ukrainlastega: «Igal õpilasel võib olla tase väga erinev ning pole teada, kui palju nad tunnis midagi aru saavad. Meie õpetajad otsivad veebikeskkonnast vajadusel venekeelseid tunde lisaks. Materjali, mida õpetaja klassis eesti keeles tutvustab, saavad nad vaadata ja kuulata vene keeles. Kui laps jääb hätta, siis ta läheb liitklassi õpetaja juurde abi saama. Kevadel käisid ukraina lapsed meie õpilastega koos kehalises kasvatuses, käsitöö- ja kunstitundides. Käidi ka matemaatikas ja inglise keeles. Kuid nüüd peavad nad kõike eesti õppekava järgi õppima, ka jutustavaid aineid nagu geograafia ja ajalugu.»

25. augustist töötab Kärla koolis Ukrainast Tšerkassõ oblastist pärit Nadiia Kurinna, kes sai tööle konkursiga. Tal on Eestis tütar, kelle juures varem elas. Nadiia on kooliga väga rahul, eriti selle sooja õhkkonnaga, mille saarlased ukraina lastele loonud, sest kõik suhtuvad sõbralikult ja püüavad aidata. «Lapsed püüavad omavahel sõbrustada, kuid keelebarjäär segab alguses,» nentis ta.

Kärla kooli liitklassi õpetaja Ilnur Kuldubajev.
Kärla kooli liitklassi õpetaja Ilnur Kuldubajev. Foto: Irina Mägi

Liitklassi õpetaja Ilnur Kuldubajev otsis peale Narva kolledži lõpetamist võimalust hakata Eestis inglise keelt õpetama ning kandideeris Kärla kooli. «Tahtsin ka ukraina lapsi aidata. Saaremaal olin olnud ka aasta varem ning siin mulle väga meeldis. Oli minu unistus saada siin töökoht,» rõõmustas Kuldubajev. Tema sõnul on ukraina lapsed väga-väga püüdlikud, kuid kuna kahe riigi haridussüsteemid on väga erinevad, tekib vahel raskusi. «Pealegi on nad sõja tõttu kaotanud palju õppeaega, 24. veebruaril jäi neil koolitee pooleli. Seega on õpetajatel suur töö, kuidas õpetada võõras keeles ja samal ajal püüda ka järele õpetada seda, mis on sõja tõttu jäänud õppimata,» kirjeldas Kuldubajev. Lisaks tuleb ületada lõhe, mis paratamatult tekib tavatundides eestikeelseid materjale ja ukraina lastele kättesaadavaid venekeelseid õpikuid kasutades.

Direktor Ellermaa lisas: «Ilnur peab tundma ka matemaatikat, füüsikat ja kõike muud, et lastele tunnis kuuldut lahti seletada.»

Kärla kooli eesti keele õpetaja Anne Pildre.
Kärla kooli eesti keele õpetaja Anne Pildre. Foto: Irina Mägi

Eesti keele õpetaja Anne Pildre sõnul on õpetajatel nüüd tööd rohkem. «Olen aru saanud, et neile siin meeldib. Meie keskkond meeldib. Ka vanemad on seda toonitanud. Tegelikult õpivad lapsed kiiresti,» ütles ta.

Kehalise kasvatuse õpetaja Roland Kütt ütles, et peaasi on lapsed liikuma saada. «Nad ei saa ka kehalises kasvatuses veel eestikeelsetest korraldustest aru,» sõnab ta, lisades, et tema omakorda ei oska vene keelt. «Alguses püüan nad liikuma saada nii, et nad vaatavad kõrvalt, mida teised teevad. Kui on võõrad mängud, mida nad ise ei ole mänginud, siis on keerulisem. Üldlevinud mängudega, jalgpalli ja korvpalliga on muidugi lihtsam,» selgitas ta. Tema sõnul on tunda, et ukraina lapsed lähevad aasta varem kooli – seda on näha ka nende füüsilises arengus.

Hariduse kool

Kuressaare Hariduse kooli tulid ukraina lapsed juba kevade alguses. Kuigi koolihoone on remondis ning kool töötab ajutiselt linnast väljas Upal endise kutsekooli ruumides, võtsid kooli juhid ja õpetajad põgenike lapsi vastu ja püüdsid neile kohe luua võimalikult head õpitingimused. Kooliperes oli ka üks slaavi taustaga õpetaja Tatjana Piht, kes võttis kohe võõramaised lapsed oma hoole alla. Piht ütles, et koos lastega saabusid mured, mida pidi kohe lahendama hakkama. «Näiteks tuli neis tekitada turvatunne. Siis aidata neil sõbruneda kohalike lastega, millele aitas kaasa, et õpime väljaspool linna ja nad pidid olema rohkem koos.» Õpetaja Pihtil on hea meel ka selle üle, et omavahel võõrad ukraina lapsed hoidsid kokku ning suuremad hakkasid aitama väiksemaid. Piht aitas lastel leida huviringe ja sportimisvõimalusi. Väga oluliseks on ta pidanud ukraina laste kokkuviimist eesti lastega, et nad õpiksid keelt.

Alguses olid Saaremaale jõudnud pered väga vaesed, lastel ei olnud vahetusriideid, spordijalatseid ega koolikotte. Hariduse kooli õpetajad tõid kodust oma laste asju, suurt abi osutas Kuressaare Lionsite klubi, kes koos Sportlandiga kinkisid kõigile kooli ukraina lastele spordijalatsid ja spordikotid. Ka klassiekskursioonidest ei jäetud ukrainlasi rahapuuduse tõttu maha, sest kõik, kes said, toetasid neid.

Koolitundides lastega eesti keeles, kuid muul ajal vene keeles kõnelev Piht rõhutas, et väga tähtis on põgenike laste lõimimisel tihe koostöö kooli, lastevanemate ja laste endi vahel. Ta korraldab kohtumisüritusi, kus kõik saavad oma mured ära rääkida, ning koos leitakse ka lahendused.

Hariduse kooli õpetaja Tatjana Piht. FOTO: Irina Mägi
Hariduse kooli õpetaja Tatjana Piht. FOTO: Irina Mägi Foto: Irina Magi

Piht on saanud ukraina lastele nii omaseks, et suvel käisid nad tal kodus külas. Tema enda lapsed ja ukrainlased sõbrunesid. «Ukraina lapsed on fantastilised kokad. Leppisime kokku, mida süüa teeme. Esimest korda sain rohelist borši, mida tegid lapsed. Kuid lapsed tahavad lihtsalt kellegagi koos olla, lobiseda, teistega mängida – neil on vaja kedagi, kellele kõik välja rääkida,» kiidab ta oma uusi kasvandikke.

Oma kodumaamälestustest ja sõja eest põgenemisest ei taha suuremad lapsed eriti rääkida. Nad on väga kinnised ja avanevad raskelt. Kuid kuni 4. klassini lapsed siiski tahavad oma üleelamistest rääkida. «Nende juttu oli väga kurb kuulata. Nad rääkisid, kuidas neil koolis oli, oma õpetajatest ja lauludest, mida laulsid. Küsisid ikka: «Kas sa tead seda laulu, aga seda?»» rääkis Piht.

Väikestele olid Pihti sõnul kurnavad ka pikad sõidud siia. Rääkisid, mida nad said süüa ja mida ei saanud, kui jube oli bussisõit. «Kui nad saavad kogetu ära rääkida, hakkab olnu ununema ning hakatakse siin koguma uusi mälestusi. Kevadel tegime palju ekskursioone, tutvusime Saaremaa loodusega. Kui üle lendas lennuk, siis olid lapsed väga hirmunud, oli selline tunne, et kohe jooksevad kõik laiali,» meenutas ta.

Pihti arvates kavatseb enamik tema koolis käivatest ukraina laste peredest Eestisse jääda. «Kevadel küsitlesime 30 lapse vanemat, neist 20 arvas, et nad jäävad. Nii juhtuski, nägime neid siin ka sügisel. Enamik jääb, meie ühiskond sobib neile ja minu arvates on see hea. Kui vanemad kavatsevad siia jääda, siis nad panustavad rohkem ka keeleõppesse,» ütles ta.

Kogenud õpetaja sõnul tuleb osata abi pakkuda. «Ei tohi ema solvata, ei tohi jätta talle muljet, nagu meile tunduks, et ta ei saa lapsevanemana hakkama. Arvan, et meil on õnnestunud lapsi ja vanemaid väärikalt aidata,» avaldas Piht lootust.

Nooruse kool

Kuressaare Nooruse kooli tuli sel sügisel 35 ukraina last. Õppealajuhataja Aire Siiverti sõnul on pagulased tublid matemaatikas, aga raskus on võõrkeeltega. Kuid õpihuvi on Siiverti hinnangul suur. Selles koolis on igale pagulaslapsele loodud spetsiaalne õppekava, milles eesti keele õpe võõrkeelena on kohustuslik. Eesti keelt õpetatakse iga päev, sellele pühendatakse palju aega ja vaeva. 12. septembril hakati koolis õpetama ukraina keelt ja kirjandust, mille jaoks palgati lisaks kolm õpetajat Ukrainast.

Kehalist kasvatust, muusikat ja näputööd õpetatakse ukraina lastele eesti keeles.

Koolis on mentorid, kes hoolitsevad selle eest, et ukraina õpilastel ei tekiks probleeme. Natalja Majevskaja, inglise ja saksa keele õpetaja Zaporižžjast, on üks sellistest tugiisikutest. Majevskaja mitte ainult ei hoolitse oma kooli õpilaste eest, vaid ka infovahetuse eest kõigi Saaremaa ukrainlastega. Tema telefoninumber on käepärast kõigis Saaremaa humanitaarorganisatsioonides ning ka Eesti kolleegid pöörduvad sageli tema poole nõu saamiseks.

Märksõnad
Tagasi üles