R, 9.12.2022

Vägisi suvilatesse veetav kiire internet paneb inimesed nördima

Kadri Tammepuu
, ajakirjanik
Vägisi suvilatesse veetav kiire internet paneb inimesed nördima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Maaomanikud Telgad on Laitsesse oma paradiisi rajanud.
Maaomanikud Telgad on Laitsesse oma paradiisi rajanud. Foto: Erakogu
  • Kiire interneti võrguehituse plaanid on jäigad ja tihti eiratakse elanike soove.
  • Suvilarajoonis liitub püsilahendusega tavapärasestki vähem elanikke.
  • Pole teada, kas eesmärk tuua kiire internet kõigi soovijateni on üldse mõistlik.

Ajal, mil kiire internet on maapiirkondades paljudele kaugtöö tegijatele endiselt kättesaamatu, pakutakse suvitajatele seda väevõimuga. Senise ehitustempoga jätkates kulub aga kõigi ühenduste loomiseks enam kui kümme aastat, mistõttu tasuks pakkumist alustada siiski soovijatest.

«Meie lugu ajab arvatavasti harja punaseks neil, kes ootavad kiiret ühendust juba aastaid ega tea, millal see lõpuks nendeni jõuab,» lausub Põrgupõhja aiandusühistu sissesõiduteel ereda päikese käes silmi kissitav Juhan-Agu Telga ajakirjanikule. «Sundkorras tahetakse siia torud maha panna. Kui ei meeldi, võid seal kraavi ääre peal nutta või naerda, aga midagi teha ei saa. Kahju on neist teeäärsetest puumürakatest ja võimsast arooniahekist. Pikka pidu enam pole, kui neil juured läbi lõigata,» ohkab mees, kes on viimase 45 suvega rajanud koos abikaasaga Laitsesse oma väikese paradiisi. Nüüd koputab uksele moodne maailm.

Mai keskel potsatas aiandusühistu juhi ametit pidava Telga e-postkasti ootamatult Enefit Connecti alltöövõtja Ivo Maateni kiri, mis küsis kooskõlastust projektile, kus maa-alune sidekaabel taheti kaevata täies pikkuses mõlema ühistusisese tee alla.

«Uurisin asja ja selgus, et 25 krundiomanikust huvitus kiirest internetist vaid kolm,» räägib Telga, kelle sõnul elavad kõik püsiühenduse soovijad juhtumisi Vaarika teel kulgeva põhitrassi vahetus läheduses sama sissesõidutee ääres. Ühistu nõustuks, kui projekt tehtaks vajaduspõhiselt selle tee otsa peale. Kaevetööde maht väheneks nelja viiendiku võrra ja ainuüksi kaabli pealt hoiaks riik kokku tuhandeid eurosid.

Põrgupõhja aiandusühistu asub Vaarika ja Põrgupõhja tee vahel. Kolmandast küljest piirnevad suvilad metsa ja põlluga. Vajaduspõhist sidekaablit tähistab plaanil kollane joon, ülejäänud kaablit punane joon – sinna ühistu liikmed püsiühendust ei soovi.
Põrgupõhja aiandusühistu asub Vaarika ja Põrgupõhja tee vahel. Kolmandast küljest piirnevad suvilad metsa ja põlluga. Vajaduspõhist sidekaablit tähistab plaanil kollane joon, ülejäänud kaablit punane joon – sinna ühistu liikmed püsiühendust ei soovi. Foto: Erakogu kaart

Septembri keskel saabus ühistule kinnitamiseks muudetud projekt, kus kaabel viidi torus küll kolme majani, ent tulevikus kaabli tarbeks vajalikud torud taheti endiselt kaevata täies pikkuses mõlema tee alla. «Vaata, joonis on nii peenelt tehtud, et võhiku oleks see ilmselt ära petnud,» osutab Telga näpuga punktiirile, mis tähistab ilma kaablita toru. Elektriinsenerist mees loeb projekte samasuguse mängleva kergusega nagu juturaamatuid. «Kiidaksin joonise kohe heaks, kui siit üleliigsed torud ära koristada,» teatab ta.

Jõuame Telgaga jalutades teisele ühistusisesele teele. Paremat kätt esimesel krundil askeldab blond naine. Küsimuse peale, mida ta kiire interneti suvilasse toomisest arvab, Nadežda Larina elavneb ja tõttab väravast välja meile vastu. «Siin on kõik kategooriliselt selle kaabli vastu,» teatab ta resoluutselt. «Internetipulgaga vaatame telekat, arvutis saame asjad aetud. Pealegi ei ela me siin aasta läbi. Just saime oma kulu ja kirjadega tee kuivendatud ja täies pikkuses viie meetrini laiendatud – nüüd mahub ka tuletõrjeauto vajadusel sisse keerama. Vald ei aidanud kopika eest. Palun jätke meid sellest mängust välja,» pahvatab naine ühe hingetõmbega. «On ju nii, Volodja?» küsib Larina üle tee aiale nõjatunud naabrilt tuge. Mees noogutab. «Ka ülejäänud arvavad samamoodi,» kinnitab Larina veel kaheksa majapidamise kohta nende tänaval.

«Ühistu liikmed kardavad oma kergteede üleskaevamist, sest teatakse, et vihmadega vajuvad need hiljem läbi. Kui see juhtub, on ehitusmehed juba kaugel ja tee korrastamine jääb meie õlule,» on Telga veendunud.

Võrguettevõtja läheb täispangale

Kuid veel enne projekteerijaga läbirääkimiste lõppu saabus Telgale teade, et ühistusisestele teedele soovitakse siiski kogu ulatuses sundvaldus seada – see tähendaks, et võrguettevõtja võib sidekaabli välja ehitada kõigi jaoks.

«Enefit Connect on vallale tõesti vastava taotluse esitanud,» teatas Saue vallavanem Andres Laisk, kelle sõnul tuleb neil nüüd otsus teha. Strateegilist taristut pole Laisa hinnangul aga võimalik kavandada üksikute kinnistute kaupa ja omanike objektiivselt argumenteerimata arvamuste alusel. Pealegi on Laitse puhul tegu suurema tiheasumiga ja raudtee lähedus kasvatab sealset elanikkonda tulevikus veelgi.

Veebruaris valminud auditis kritiseeris riigikontrolör Janar Holm Eesti ebatõhusat rahakasutust, kui elanike sooviavaldusi arvestamata ehitatakse võimalikult odavalt võimalikult palju kiire interneti juurdepääsuühendusi. Aasta tagasi oli teenusega liitunud vaid 21 protsenti neist, kellel see võimalus oli. Põhjuseks toodi enamasti liiga kõrgeid püsikulusid või seda, et puudub vajadus kiirema ühenduse järele.

Praeguse ehitustempoga jõuaks kiire internet riigi poolt kaardistatud hajaasustuse 200 000 objektini enam kui kümne aastaga. Kuivõrd objektide hulka on arvestatud ka abihooneid ja kaugeltki kõik elanikud juurdepääsuvõrku ei soovi, tuleb teenusevalmidus esmajärjekorras rajada majapidamistesse, kus internetti pikisilmi oodatakse, seisab auditis.

Kui palju on Saue vallas majapidamisi, mis on siiani kiire internetiühenduseta ja kui paljud jäävad sellest ilma ka pärast võrguettevõtja tööde lõppu, ei osanud Laisk öelda.

«Võrgu ehitamisel vaatame alati kulu, mida ühe aadressipunkti väljaehitamiseks teeme,» rõhutas Eesti Energia kommunikatsioonispetsialist Katri Krall-Tammik. «Kui ehitada ühendus kolme soovijani, kujuneb iga aadressipunkti ehitusmaksumus oluliselt suuremaks. Majanduslikult mõistlikum on pakkuda liitumisvõimalust suuremale hulgale inimestele, mis oli ka algne kavatsus.»

Konkreetset hinnaerinevust, kui ehitada võrk kolme või kõigi kinnistute jaoks, ei osanud Krall-Tammik siiski öelda, kuid väitis kindlalt, et kolmele soovijale ehitamine ei oleks majanduslikult mõistlik.

«Mina leian, et raha kulutatakse täiesti tarbetult ka siis, kui kaabel pannakse maha, aga inimene ei liitu ja pole ka teada, millal või kas ta üldse seda teeb. Nagu riigi ettevõtmise saboteerimine, kus raha saab otsa, aga elu paremaks ei lähe,» leidis Telga.

Kiire interneti areng Eestis

  • Kiire interneti kättesaadavus ei ole turutõrkepiirkondades märkimisväärselt paranenud. Püstitatud eesmärgist on tuntavalt maha jäädud ning ülikiire interneti jõudmine kõigi vajajateni on algselt 2015. aastalt nihkunud esialgu 2020. aastale ja nüüdseks juba aastale 2030.
  • Aastateks 2021–2027 planeeritakse võrkude rajamiseks investeerida 69 miljonit eurot ELi toetusi. Kui ehitamisel kasutada elektripostidel õhuliini lahendust, siis võiks valmis ehitada ligikaudu 27 000 ühendust. Juba kallinenud ehitushindade juures ei pruugi seegi võimalik olla.
  • Valguskaabli rajamine elektripostidele on kaks korda odavam, kui kaevata see maa alla.

Allikas: riigikontroll

Märksõnad
Tagasi üles