R, 9.12.2022

Nobeli kirjanduspreemiat väärt kombinaator lõhnab Vene nafta järele

Nobeli kirjanduspreemiat väärt kombinaator lõhnab Vene nafta järele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nord Terminalsi kütusemahutid Paldiskis.
Nord Terminalsi kütusemahutid Paldiskis. Foto: Madis Veltman
  • Välisministeerium ei vabandanud, ja õigustatult.
  • Ühel Eesti ettevõttel on luba Vene naftatoodetest «Eesti segu» segada.
  • Õliliidu juht: «See on absoluutselt ebaeetiline praegu!»

Postimehe käsutusse jõudnud dokumentidest selgus, kes on pärast viimase sanktsioonipaketi jõustumist Venemaalt Eestisse naftasaadusi toonud – paljastus Nobeli kirjanduspreemiat väärt kombinaator, kel on ametlik luba Vene naftatoodetest «Eesti segu» valmistada.

«Uurige edasi, kes tegelikult Venemaa naftaga äritsevad,» palus Postimeest anonüümseks jääda soovinud välisministeeriumi ametnik, kelle kolleegid said ettevõtjate käest kõvasti hurjutada, et avalikustasid 28 ettevõtet, kes andsid teada enne 4. juunit sõlmitud lepingutest Vene naftasaaduste ostmise või vahendamise kohta. Vastav nõue käis kaasas 3. juunil vastu võetud Euroopa Liidu (EL) sanktsioonipaketiga.

Kuna ametnikel pole luba avaldada, kes, kui palju ja milliseid naftatooteid tegelikult Venemaalt ostab, tuli sellest paksu pahandust.

Ajakirjanikud läksid nimekirja rappimisega liigselt hoogu: avaldatud teksti võis mõista nii, nagu tooks mõni konkreetne äriühing praegu Venemaalt diislit ja bensiini, pumbates selle otse Eesti tanklatesse või laevadesse. Delfi Ärileht pidi vabandama: «Eesti üks väärtuslikumaid ettevõtteid Tallink ei ole sõja ajal Venemaalt soetanud tilkagi kütust ja kütusefirma Alexela ei müü agressorriigi kütust oma tanklates.»

Nagu ikka, peitub saatan detailides, vastasseisus naftaärimeestega koguni pea igas sõnas.

Välisministeerium nimekirja avaldamise pärast ei vabandanud. Nagu näitavad Postimehe käsutuses olevad Vene tollideklaratsioonide andmed, pole selleks põhjust. Lisaks selgus, et mõned agaralt vabandamist nõudnud ärimehed pakuvad lahkelt oma terminalis naftatoodete segamise teenust. Kui õigesti segada, valmiks – hopaa – ELis «toodetud» bensiin ja diislikütus – «Eesti segu».

Kütusefirmad soovisid kahtlusi kummutada

Et kummutada kahtlusi Vene kütuse jõudmise kohta Eesti turule (tanklatesse), nõudis Eesti kütusemüüjaid ühendav Eesti Õliliit välisministeeriumilt esimesena nn naftanimekirja avaldamist.

Algul punnis ministeerium vastu, aga ajakirjandus liitus avalikustamise sooviga. Ministeeriumist vihjati, et viimaseks piisaks karikas oli Postimehe peatoimetaja kolumn (Priit Hõbemägi «Millised Eesti kütuseärimehed ripuvad veel Venemaa naftanisa otsas?», 29.08)

Nimekirjaga tutvunud õliliidu juht Mart Raamat ei näinud seal liidu liikmeid ehk Eesti tanklakettide operaatoreid. «See oli palsam õliliidu juhi hingele,» märkis ta.

Aga nimekirjas olid Alexela kontserni kuuluvad ettevõtted Alexela Logistics AS ja Alexela Bunkering AS.

Alexela tegi sõnakunstis imetrikke

Alexela kontsern nõudis ministeeriumilt vabandamist mainekahju tekitamise pärast.

Kontserni juhatuse liikme ja tegevjuhi Hans Pajoma eituste ja selgitustega pressiteadet tuleb tõe tabamiseks lugeda sõna-sõnalt ja mitu korda – tegu on kirjandusliku meistriteosega.

Esimene ja rõhutatud õiendus oli, et Alexela Logistics kannab uut nime Nord Terminals ja on rahvusvahelisse kontserni​ Puma Energy Infrastructure kuuluv terminalioperaator, kes ise naftatoodetega ei kauple, vaid osutab kaubaomanikele tollideklarandi ja -laoteenuseid.

Nord Terminalsi kaudu ei ole tema sõnul alates 24. veebruarist ühtegi tonni Vene päritolu autobensiini, diislikütust ega ka muid kütuseid Eesti turule vabasse ringlusse deklareeritud ja toodud.

Samuti ei ole Nord Terminals välisministeeriumilt taotlenud erandit Vene naftatoodete impordiga jätkamiseks ega plaani seda ka teha, vaid deklareeris ministeeriumi nõudel sanktsioonide kehtestamise hetkeseisuga kehtinud kliendilepingud. «Nord Terminals täidab kõiki Eesti seadusi ja rahvusvahelisi sanktsioone ning Vene kliente ettevõttel ei ole,» toonitas Pajoma.

Nord Terminalsi juhatuse liikme Aarto Eipre sõnul esitati välisministeeriumile Vene päritolu naftasaaduste käitlemise lepingud, mis on sõlmitud enne sõja algust ja mida võib täita 2023. aasta 5. veebruarini. Tema sõnul ei impordi ettevõte Eesti siseturule Venemaa päritolu kaupa, vaid kaup läbib Eestit transiidina.

Tegemist on hoolikalt kombineeritud lausetega, millest ükski pole eraldi võttes sõna-sõnalt vale. Küll aga tekitavad need hulgaliselt roosat udu, mis varjutab seosed Alexela kontserni suuromanike ja Vene nafta vahel.

Tollideklaratsioonide andmed tõid üllatusi

Lühidalt kokku võttes on Alexela öelnud, et tänu nimevahetusele «uue» ettevõttena esinev Nord Terminals ise otse Venemaalt naftatooteid ei osta, kuid ettevõttel on lepingud teiste äriühingutega, kes ostavad, Nord Terminalsi «laoteenuseid» kasutavad ja seejärel edasi müüvad.

Nord Terminalsi nimele, millest kolmandik on ikka Alexela meeste omanduses (vt lisalugu), pole Postimehe käes olevate Vene tollideklaratsioonide järgi tõesti vähemalt juulis (hilisemaid andmeid veel pole) Venemaalt naftasaadusi saabunud. Nimelt saatis Rosneft neid vaatamata nimevahetusele ikka edasi Alexela Logisticsi nimele.

Kolmandik Nord Terminalsist kuulub Alexela omanikele

Äriregistri andmetel kuulub kolmandik Nord Terminalsi aktsiatest Alexela kontserni omanikele ja ettevõtte juhatus jäi pärast nimevahetust samaks. Ettevõtte nõukogus on lisaks Marti Häälele hiidkontserni Trafigura nõunik Nicacio Brusaferro ning kontserni kütuse jaemüügi- ja allavoolu haru Puma Energy finantsjuht Carlos Pons.

Singapuri globaalne kütusetreider Trafigura ostis paari aasta eest osaluse Venemaa Arktika nafta hiigelprojektis Vostok. Financial Times kirjutas 13. juulil, et Ukraina sõja valguses rahvusvahelise kriitikatule alla jäänud Trafigura müüs mitme miljardi dollarilise osaluse ettevõttele Nord Axis Limited, mille tegelike omanikeni ei suutnud ajakirjanikud välja kaevata. Jäi selgusetuks, kas osalus päriselt üldse on müüdud.

Avalikkusele oli aga vaja näidata äri katkestamist Venemaaga. Kui Shell ostis märtsis Trafiguralt Uuralitest pärit toornaftat, küsisid ukrainlased: «Kas see maitses teile nagu ukrainlaste veri?»

Trafigura väitis, et ei osta enam Rosnefti toornaftat, poetades mokaotsast, et kaupleb siiski vahendajate käest ostetud naftatoodetega.

Turun Sanomat kirjutas, et terve suvi veeti Soome Venemaalt pärit bituumenit, tarnijaks Trafigura.

Toodud kraam pole valmis kütus ega ka erandi alla kuuluvad naftatooted (taas tõsi!): Alexela Logistics on toonud maist juulini Venemaalt Eesti tollikoodi järgi «rasket kütteõli», tollideklaratsiooni kirjelduse järgi täpsemalt söetõrva destillaate – tegu on õlija ollusega, mida ilmselt saab kasutada asfaldi koostises, aga kergemate süsivesinikega lahjendades võib sellest saada kütuse tummisemale mootorile, näiteks laeva omale.

Juunis on Alexela Logistics toonud ka «kütusesarnast toodet»: naftadestillaati «muuks otstarbeks», muu hulgas sobib see ka kütuste valmistamiseks.

Kas tarned Venemaalt jätkusid ka augustis-septembris, selle kohta veel infot ei ole.

ELi määrus käis ka Vene nafta vahendamise kohta

Alexela juhid pahandasid ka seepärast, et nn nafta-nimekirja oli lisatud Alexela Bunkering AS. «Oma põhitegevuseks vajaliku laevakütuse hankimiseks alates 24. veebruarist ühegi Vene osapoolega ühtegi tehingut Alexela Bunkering sõlminud ei ole,» kinnitas Alexela kontserni juhatuse liige ja tegevjuht Pajoma.

Alexelaga seotud ettevõtted deklareerisid Vene nafta kohta käivad lepingud seetõttu, et ELi sanktsioonide määrus puudutab ka Vene nafta vedu, vahendamist, käitlemist ja hoiustamist, mitte ainult otsest ostu Venemaalt.

Riigifirma Operail, kes samuti oli nafta-nimekirja sattumisest häiritud (sest ainult veab, mitte ei osta ega müü Vene naftasaadusi), kinnitas, et veab praegugi Narva piiripunktist Vene naftasaadusi Eesti ettevõtetele. «Me ei osale ka otsustamise protsessis, millist kaupa Eestisse importida,» ütles Operaili kommunikatsioonijuht Madiken Oja. «Valitsus otsustas juba aprillis, et Venemaaga naftaäri teha ei tohi, kahjuks ei ole suudetud seda jõustada. Operail on sellest kõrvale vingerdanud, viidates erinevate lepingute täitmisele,» kommenteeris välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa).

Maksu- ja tolliamet (EMTA) rõhutas, et nimekirjas polnud Vene kaubaga mitte seotud ettevõtteid. «Kes toodab Viljandimaal vilja ja müüb Rõngu Pagarile, sel polnud põhjust ei meile ega välisministeeriumile midagi deklareerida,» ütles EMTA tolliosakonna juht Eerik Heldna.

Alexela Bunkering teenis kopsaka kasumi

Alexela oli seda teades sunnitud täpsustama, et Alexela Bunkeringil on siiski Vene nafta kohta käivad lepingud, aga mitte «Vene osapoolega», vaid Eesti või teiste ELi liikmesriikide residentidega.

Mida ostis ettevõte veebruarist aprillini, selle kohta Postimehel veel infot pole, kuid tollideklaratsioonide järgi tõi Alexela Bunkering vähemalt jaanuari lõpuni Venemaalt laevakütust ühtlaselt suurtes kogustes edasi. Mais aga enam mitte. Seejuures on ettevõtte käive tänavu märtsist maini olnud 76 miljonit eurot, kolme töötaja keskmine brutopalk oli ligi 5800 eurot.

Laevakütuse hinnaga kursis olev inimene ütles Postimehele, et teoreetiliselt on võimalik näiteks Neste või Orleni tehasest osta laevakütust ja seda punkerdada, aga see on Vene laevakütusest vähemalt 100 eurot tonni pealt kallim. «Pärast Putini teadet mobilisatsioonist ilmselt veelgi rohkem,» tähendas allikas. Keeruline on ette kujutada, et Soome lahes oleks võimalik kellelgi peale Nestega otse seotud ettevõtete Vene laevakütusega konkureerida.

Tolliametnikud kinnitasid aga, et maa- ja meresõidukite jaoks valmis timmitud bensiini ja diislikütust ükski Eesti ettevõte Venemaalt praegu enam ei osta.

Pole teada, mida Alexela Bunkering praegu ostab ja müüb. Ostetakse kellegi käest Vene «kütuselaadseid tooteid» ja segatakse Nord Terminalsi tünnis «Eesti segu» – 49 protsenti Vene naftatooteid ja 51 protsenti näiteks Orleni naftatooteid?

Juriidilises mõttes muutuks sel juhul kütuse päritolu ELi omaks ja saaks avalikkusele väita, et Vene kütust ei müüda. Nord Terminals reklaamib avalikult oma kodulehel «sisseehitatud mikseriga» naftakeemia mahutit, kuhu mahub korraga 28 000 m3 naftaolluseid.

Alexela grupi suuromanik Heiti Hääl eitas kategooriliselt Nord Terminalsis «Eesti segu» valmistamist (vt intervjuu allpool).

Nord Terminalsil on Eestis ainukesena luba «Eesti segu» tegemiseks

«Tegemist on hetkel lubatud tegevustega, selleks on EMTA väljastanud ettevõttele kõik vajalikud load,» kommenteeris EMTA tolliformaalsuste valdkonna juht Külli Kurvits. «Tegemist on töötlemistoiminguga (eraldi tolliprotseduur), mis on aluseks mittesooduspäritolu andmisel (sest erinevate kaupade kokkusegunemine üksi mittesooduspäritolu ei anna). Lisaks toimingule on oluline ka kolmanda riigi kauba osakaal lõpptootes (peab olema alla 50 protsendi).

MTA tolliformaalsuste valdkonna juht Külli Kurvits.
MTA tolliformaalsuste valdkonna juht Külli Kurvits. Foto: Tairo Lutter

Kurvitsa sõnul puudutab tollivaldkonna lube vaid ühe ettevõtte ehk siis Nord Terminalsi mikserdamistegevus.

Alexela Logisticsile deklaratsioonide andmeil saabunud toodete kohta sõnas Kurvits, et neid on võimalik kasutada kütuste kokkusegamisel. «Mõned näited, milliseid tooteid on lubatud kasutada kütuste segamisel: 2706, 2713, 2902, 2905, 2909, 3811, 3814, 3826, 3904 jne,» luges ta ette.

Naftasaaduste segamisteenust pakuvad veel mõned ettevõtted, kuid neil «Eesti segu» tegemise luba pole.

Õliliidu tegevjuht Mart Raamat ütles, et «Eesti päritolu» kütuse ekspordinumbrite järgi tundub see minevat siiski ekspordiks, peamiselt laevakütusena, ja ta avaldas veendumust, et Eesti tanklatesse Vene naftast tehtud kütust ei jõua.

«Kui vaadata väliskaubanduse statistikat, siis päris põnev on, kui suures koguses «Eesti» naftatooteid eksporditakse, kui meil pole mingit riiklikku võimalust kütust toota,» märkis Raamat. «Ma ei tea, mis nendega terminalis juhtub, et nad saavad Eesti lipuvärvid juurde.» Kuuldes, et tegu on tõenäoliselt «Eesti segu» tootmisega, ütles Raamat: «See on absoluutselt ebaeetiline praegu!»

Alexela suuromanik Heiti Hääl «Eesti segu» valmistamisest: «Ei! Ei! Ei! Never ever

Alexela kontserni suuromanik Heiti Hääl eitas kategooriliselt «Eesti segu» valmistamist Nord Terminalsi naftakeemia mahutipargis.
Alexela kontserni suuromanik Heiti Hääl eitas kategooriliselt «Eesti segu» valmistamist Nord Terminalsi naftakeemia mahutipargis. Foto: Raul Mee

Alexela suuromanik Heiti Hääl väidab, et et temaga seotud ettevõtete äri Vene nafta- ja gaasitoodetega on täies ulatuses transiit välismaale, mis on praegu seadusega lubatud tegevus.

Lugesin suurest pahandusest, mis oli teil Eesti Päevalehe ajakirjanikega, kes kirjutasid kütuste sisseveost Venemaalt.

Pahandus? Mis pahandus? Nad olid veidi ebatäpsed.

Lugesin seda ja sain teada, et olete väitnud: teie ettevõtted ei kauple pärast [Ukraina] sõja algust enam Venemaalt toodud kütustega. Kas ma sain õigesti aru?

Me oleme väitnud, et me ei ole sõlminud pärast sõja algust uusi lepinguid.

Aga kütuste sissevedu järelikult jätkub vanade lepingute alusel?

Me Eestisse ei ole importinud ka vanade lepingute järgi.

Jutt käib siis nii autokütusest, laevakütustest kui ka gaasist?

Jutt käib ka masuudist. Me räägime transiiditegevusest läbi Sillamäe ja Paldiski terminali. Ja sellel ei ole Eesti turuga mingit pistmist.

Aga transiiditegevus käib?

Transiiditegevus käib loomulikult, sest lepingud olid enne sõja algust selleks aastaks sõlmitud ja selle aasta lõpuni kehtivad ja kestavad ning [ELi Venemaa-vastased] sanktsioonid täpselt seda ka lubavad.

Nii, aga te ütlete, et sellest, mida Sillamäe ja Paldiski kaudu toote, sellest Eesti turule ei ole...

...imporditud ühtegi tonni.

LPG gaas Alexela tanklais on üliodav, kas see on siis?

See pärineb Kasahstanist.

Tolliinfo järgi tuleb välja, et [Vene gaasi] sissevedu teie ettevõtteisse käib, aga teie ütlete, et see läheb kõik Eestist edasi.

Tollistatistika on selles suhtes, kuidas ma ütlen, natukene kallutatud. Tollistatistikas on erinevad protsessid: kui kolmanda riigi kaup satub ELi territooriumil olevasse tollilattu, siis näitavad nad seda, nagu oleks see kauba sisenemine ELi. Seda see ongi, aga kui läheb tollilaost uuesti välja, siis näitab, nagu oleks eksport, aga tegelikult see kaup siia riiki kunagi vabasse ringlusse kunagi ei satu, seda ei maksustata siin riigis kunagi.

Kuhu kaup Sillamäe ja Paldiski punkreist edasi rändab?

Üldreeglina mitte Euroopasse.

Aga võib minna ka Soome või Lätti?

Selle ma isegi julgen välistada. Ma ei saa oma klientide kauba liikumisest liiga palju rääkida, aga Soome ja Läti välistan täielikult. Enamik laevadokumente tehakse tegelikult nii, et kuigi laev sõidab Amsterdami või Rotterdami suunas, ei ole tema lõppsiht meile enamalt jaolt teada.

Sellest ma saan aru ja tegelikult võib laev ju otsa Eesti poole tagasi pöörata.

Selle ma peaaegu julgeks välistada. Teoreetiliselt ei saa muidugi, aga praktilises elus niisuguseid asju mina ei ole kohanud.

Kas see LPG, mida Venemaalt toote, läheb siis edasi?

Jaa, see sõidab Paldiskist laevadega minema.

Kust tuleb autokütus teie tanklatesse Eestis?

Orlenist Mažeikiaist, on juba tulnud viimased 10–15 aastat.

Kust Orlen oma toorme ostab?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Väidab avalikult, et Venemaalt enam ei osta. Aga need on internetiallikad, mistõttu kindlaid väiteid selle kohta ei suuda esitada.

Mis asi on «Eesti segu», mille kohta on esitatud küsimus, kas Nord Terminals seda teeb?

Eesti segu? Mis asi on Eesti segu?

Meile on väidetud, et «Eesti segu» tähendab Venemaalt tulnud kütuse ja ELi sertifikaadiga kütuse segamist, mille tulemusena tekib «Eesti segu» ehk Eesti sertifikaadiga kütus.

Ei! Ei! Ei! Never ever.

Mina kuulen esimest korda sellist asja nagu «Eesti segu». Olen lugenud «Latvian blend’ist», aga «Eesti segust» kuulen esimest korda.

Kui erinevad gaasid ja igasugu muud masuudid – teie vahendatavate toodete nimekiri on pikk – teie terminalist läbi lähevad, siis mis sertifikaadiga?

Sellega, kust ta on tulnud. Eesti sertifikaadiga läheb meie terminalist välja põlevkiviõli ja see, ma arvan, et on kõik.

Seda ei toimu, et te segate ja selle tulemusena...

Ei-ei! Ei-ei!

Aga kus siis on valesti aru saadud?

Ma ei oska öelda. Origin’i (päritolu – toim) muutus – unustage ära, see on sanktsioonide ajastul kriminaalne.

Küsis Andrus Karnau

Märksõnad
Tagasi üles