R, 9.12.2022

Kütteturg on tasakaalust väljas, pellet pole erand

Toomas Šalda
Kütteturg on tasakaalust väljas, pellet pole erand
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
OÜ Warmeston suudab tellimused täita ühe-kahe nädala jooksul, kuid puidutööstuse jääkide maht on tõepoolest langenud.
OÜ Warmeston suudab tellimused täita ühe-kahe nädala jooksul, kuid puidutööstuse jääkide maht on tõepoolest langenud. Foto: OÜ Warmeston

Paljude poolt hinnatud ja mugava pelletikütte eelistajad on keerulises seisus. Hind ületab aastatagust varsti kolmekordselt, mis aga ei tähenda, et pelleteid vabalt saada oleks.

Miks see nii on? Ikka seetõttu, et elektrienergia, kütuse ja pelletitootmiseks kasutatava biomassi eest tuleb tootjatel varasemast mitu korda rohkem maksta ning Euroopa koostootmisjaamades ja kodumajapidamistes ületab puidugraanulite nõudlus pakkumist. Lisaks napib toorainet kõrgemagi hinna juures, sest puiduga seotud ehitust ja tootmist on vähem ning saepuru või höövlilaastu ei teki piisavalt. Tulemus – kui mullu augustis maksis üks euroalusetäis ehk veidi alla tonni puidugraanuleid 230 eurot, siis kuu hiljem juba 290 ja praegu üle 500 euro.

Palgist pelletit ei tehta

Küttepuid, pelleteid ja briketti aastaid müünud osaühingu Eesti Puu juht Raimond Parko kinnitas, et pelletiturg on väga närviline ja tehastel pole piisavalt materjali, millest toota. „Võtame näiteks aiamajatootja, kelle peamine turg on Hollandis. Kui seal kaob nõudlus ja siinne ettevõte võtab tuurid maha, ei teki tooret ja hädas on omakorda briketi- või pelletitootja ja lõpuks tarbija. Keegi ei hakka ju korralikust palgist pelleti tarvis saepuru tegema, vaid pelleti ja briketi sisendmaterjal peab tekkima puidutööstuse kõrvalproduktina ehk jäätmetena,” selgitas Parko.

Tema ettevõttele kuuluva portaali Puu24 kaudu on siiski pelletit tänagi saada. „Kogu aeg on defitsiit, aga kuskilt tuleb jälle natuke ja päris ilma pole me pidanud kedagi jätma. Meil on tehastega aastatepikkune koostöö, oleme mõne tehase Tallinna ja Harjumaa piirkonna esindus ning see annab lootust edaspidiseks. Iseasi on hinnad: kui eelmisel aastal samal ajal maksis alusetäis 230, siis nüüd 530 eurot.” Tootja küsitud hind võib teadmata ajal tõusta ja nii on Puu24 sunnitud pelletit müüma järjekorra alusel. Kodulehel toodud hinnad on indikatiivsed ehk selleks ajaks, kui järjekord teieni jõuab, võib hind juba kerkinud olla.

Tootja küsitud hind võib tõusta. Puu24 on sunnitud pelletit müüma järjekorra alusel. Selleks ajaks, kui järjekord teieni jõuab, võib hind juba kerkinud olla.

Kodumaise pelleti vähesusest ja kõrgest hinnast tulenevalt on Eesti Puu hakanud otsima muid võimalusi ja juba on turule jõudnud päevalillepellet, samuti puidutööstuse jääkidest pressitud tume pellet. Need on Eestisse imporditud, aga hind on umbes 100 eurot tonni kohta väiksem, kütteväärtus seevastu heledast pelletist suuremgi. Esialgu müüakse neid küll vaid big bag’ides ehk tonnistes kottides, aga ebamugavuse peaks korvama soodsam hind.

Mõistagi selline hinnatõus kliente ei rõõmusta. Parko kinnitusel suhtuvad paljud kunded olukorda mõistvalt, aga laialt on levinud eksiarvamus, et küttefirmad koorivad kliendilt viimase naha ja suplevad ise rahas. „Meil endalgi on ebamugav, kui hind on laes, sest juba käibevahendeid on meil mitu korda rohkem vaja. Hüppeliselt on kallinenud kõik kütteliigid – kui paar aastat tagasi ostsime lepapalki vähem kui 25 eurot tihumeeter, siis praegu maksame 90,” tõdes ta.

Olukord kütteturul ongi kõige kehvem just pelletiga kütja jaoks. Kui halupuu saab asendada briketi või hädapärast kasvõi taburetijalgade või kapiustega ning briketi asemel võib ahju panna halupuud, siis pelletile alternatiivi ei ole. „Ei ole nii, et vaatad telekat ja vestad sinna kõrvale noaga väikseid graanuleid,” muretses Parko. Tulevikku vaadates ütles ta, et enne aprillikuud ei muutu tõenäoliselt midagi odavamaks. Kütteperiood ei ole õieti veel alanudki ja piiritagune nõudlus tohutu.

Tootjad otsivad lahendusi

Nelja pelletitehast omava ja oma toodangut A-Pelleti kaubamärgi all turustava osaühingu Warmeston tegevjuht Mait Kaup ütles, et nemad suudavad praegu oma e-poe kaudu tehtud või edasimüüjate tellimused täita ühe-kahe nädala jooksul, kuid laias plaanis on puidutööstuse jääkide maht tõepoolest langenud. Ja kui jääke on vähe, saab nende eest rohkem raha küsida.

Peamiselt on aga turu tasakaalust välja löönud see, et Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas toodeti varem 3,5 kuni 4 miljonit tonni pelletit aastas, aga Vene ja Valgevene on sanktsioonide all ning Ukraina osakaal samuti paratamatult kahanenud. Seepärast tulebki 10 protsenti Euroopa iga-aastasest vajadusest rahuldada kuidagi teisiti ja tegelikult on nõudlus kasvanud enamgi, sest pelletiga kütmine on gaasiga kütmisest mitu korda soodsam. „Nii et pakkumine on vähenenud, aga nõudlus tõusnud,” kirjeldas Kaup. Kuigi pelleti hind on kasvanud umbes kolm korda, on gaas kallinenud kümme korda.

Enne aprillikuud ei muutu tõenäoliselt ükski kütteliik odavamaks.

Eestis põletatakse ligikaudu 100 000 tonni pelletit aastas, aga siinsete tehaste tootmisvõimsus ületab miljoni tonni piiri. Võimekust pelletit eksportida jagub meil seega küllaga, aga selle vedamine kaugele tõstab hinda iga kilomeetriga. „Tavaolukorras eelistab pelleti kui raske ja mahuka kauba tootja lähiturgu, aga kõik on kinni hinnas ja nõudluses,” selgitas Kaup. Kui piiritagune ostja maksab transpordi ja muud kulud kuhjaga kinni, läheb kaup suure tõenäosusega sinna, kuni hinnad ühtlustuvad. Kesk-Euroopa ostja jaoks jääb aga pellet transpordikulu võrra alati kallimaks kui siinsele tarbijale.

Eelnevast saab teha lihtsa järelduse: kuna meil on pelleti­tootmisvõimsust kümme või enamgi korda rohkem kui kohapealset tarbimist, tuleb tootjatel ekspordikanalid võimalikult avatuna hoida. Seda eriti siis, kui tooret ehk puidujääke on palju ja tehastel tööd jagub. Praegu on olukord siiski muutumas, sest gaasi osakaal langeb paratamatult ja pelletit läheb Eestis kohapealgi järjest enam tarvis.

„Kogu energiasektor on praegu väga ebakindel, räägime gaasist, autokütustest, pelletist, millest iganes, aga varem või hiljem turg normaliseerub ja hinnad langevad. Mina isiklikult praegu endale mitme talve jagu pelletit ette ei ostaks,” andis Kaup tarbijale lootust.

Märksõnad
Tagasi üles