N, 2.02.2023

Kuld pole oma ülesannet täitnud

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Kuld pole oma ülesannet täitnud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kulda investeerimisel on mitu võimalust, tuntuim neist on osta füüsilist kulda.
Kulda investeerimisel on mitu võimalust, tuntuim neist on osta füüsilist kulda. Foto: DAVID GRAY/AFP/Scanpix

Aasta pidanuks kulda investeerinutele olema kuldne, kuid kaugel sellest: väärismetalli hind on hoopis langenud.

Teoreetiliselt – õigemini on seda teinud kullainvesteeringute apologeedid – on soovitatud kulda investeerida kaitseks ebakindlate aegade, inflatsiooni ja aktsiaturgude languse vastu. Sel aastal on kõik tingimused kulla hinnaralliks olemas. Veebruari lõpus algas suuremahuline Ukraina sõda. Lisaks käib Euroopas energiasõda ning osaliselt ka globaalne toiduainesõda. Inflatsioon on pea kõikides riikides aastakümnete kiireim, ulatudes ka arenenud riikides kahekohalise protsendini või isegi kõrgemale, ning aktsiaturud on kaotanud tipuga võrreldes viiendiku.

Mida aga ei ole, on kulla hinnaralli. Venemaa suuremahulise rünnaku esimesest päevast ehk 24. veebruarist on kulla hind odavnenud 14 protsenti, eurodes on väärismetalli hind jäänud siiski samale tasemele, aga seda tänu dollari tugevnemisele.

Kulda investeerimisel on mitu võimalust. Kõige tuntum on osta füüsilist kulda: kuldmünte, -plaate ja -kange. Suurte mööndustega võib kulda investeerimiseks nimetada ka kuldehete ostmist.

Kõige lihtsam kulda investeerimise võimalus on börsil kaubeldavate, füüsilise kullaga tagatud fondide (ETF) ostmine. Neid saab osta ja müüa nagu tavalisi aktsiaid. Populaarseim kulla ETF, mida teinekord nimetatakse ka kullaaktsiaks, on SPDR Gold Shares (sümbol GLD), millega kaubeldakse umbes 160 dollari tasemel väärtpaberi eest.

Kolmas võimalus on kauplemine kulla tulevikutehingutega (optsioonid, futuurid). Jaeinvestoritele on need kättesaadavad samuti börsil noteeritavate fondide kaudu.

Nii nagu teiste toorainete puhul, on ka kullaturul üsna suur osakaal tulevikutehingutel. Maailma kullanõukogu andmetel oli kullainvesteeringute käive eelmisel aastal 130 miljardit dollarit ööpäevas. Tulevikutehingute osakaal oli sellest pea pool, 46 protsenti. Suur osa finantsturgudel, eriti tulevikutehingute turgudel kauplejaist kasutab kauplemiseks laenuraha, mis tähendab, et neid mõjutavad ka intressimäärad.

Seda, et kuld ei suutnud kriiside ajal varade väärtuse kaotust kompenseerida, näitas selle hinnaliikumine finantskriisi ajal, küll aga hakkas hind kiiresti tõusma kriisi järel, eriti pärast seda, kui USA Föderaalreserv alustas võlakirjade massilise kokkuostuga ehk teisisõnu rahatrükiga. 2011. aasta suve lõpuks jõudis kulla hind paralleelselt teiste toorainetega rekordtasemele, 1886 dollarini unts. Pea kümme aastat püsinud rekord ületati alles 2020. aastal koroonakriisi ajal, mil kullauntsi hind ületas 2000 dollari taseme.

Märksõnad
Tagasi üles