N, 2.02.2023

Kellel võetakse kõigepealt elekter välja? Riigil on kriisiplaan

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Kellel võetakse kõigepealt elekter välja? Riigil on kriisiplaan
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
Erinevalt avariilistest katkestustest ei käi plaaniline väljalülitamine piirkondade kaupa.
Erinevalt avariilistest katkestustest ei käi plaaniline väljalülitamine piirkondade kaupa. Foto: Mailiis Ollino
  • Kodutarbija kaotab elektri esimeses järjekorras
  • Elektriettevõtted peavad suurt blackouti ebatõenäoliseks
  • Katkestused on kavandatud mõnetunniste ja roteeruvatena.

Mis saab siis, kui Venemaa Eesti oma elektrisüsteemist lahti ühendab? Või kui Eesti elektritootmisega midagi juhtuma peaks? Siis läheb käiku plaan, mille järgi hakatakse inimestel tähtsuse järjekorras elektrit välja lülitama.

«Kui peaks tekkima vajadus elektritarbimist piirata, siis selleks on kokku lepitud tarbijagrupid tähtsuse alusel. Kõige tähtsamad on näiteks haiglad, hooldekodud, elutähtsate teenuste osutajad,» rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Laube.

Ka teised tarbijad on gruppidesse jagatud. Kui elektritarbimist peab piirama, siis jälgitakse nii tarbijate prioriteetsust kui ka seda, et keegi liiga pikaks ajaks elektrita ei jääks, ehk väljalülitamised käiksid ajutistena ja roteeruvalt.

«Väljalülitamisi teeks põhivõrku haldava Eleringi korraldusel jaotusvõrguettevõtja,» selgitab Laube erakorralisteks puhkudeks tehtud plaani.

Siit alates pühib ministeerium oma käed puhtaks ja annab teatepulga üle Eleringile.

«Meie peame olema valmis elektrikatkestuste puhul elektritarbimist piirama,» ütles Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa. Samas rõhutas ta, et piiramine läheb käiku väga suurte juhuste kokkulangemiste korral: kui Venemaa Eesti võrgust välja heidaks, kui korraga oleksid rivist väljas nii Auvere elektrijaam kui ka Estlink.

Miks me ennast kohe Venemaa elektrivõrgust lahti ei seo?

Teoreetiliselt saaks Eesti 6–12 tunniga Venemaa elektrivõrgust lahti ühendada ja liita Euroopa elektrivõrguga, nentis Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa. Ent selle juures on üks aga: nimelt plaaniti seda lahtiühendamist 2025. aastaks ja nüüd oodatakse, et kolmes Balti riigis sünkroonkompensaatorid valmis saaksid. Ümber saaks lülitada ka ilma nendeta, aga siis läheks võrguteenuse hind tarbijale kõrgemaks.

Ellermaa lisas, et võimsuste äralangemine ei tähendaks seda, et elektrit ei ole – elektrit saaks ikka piisavalt, aga tarbijatel on vaja elekter välja lülitada selleks, et võrgus ühtlast pinget hoida, kuniks saab tööle panna Kiisa avariielektrijaama. Tootmine-tarbimine võrgus peab olema tasakaalus. Praegu on Eesti elektrivõrk Ellermaa sõnul ehitatud nii, et stabiliseerimiseks saab tarbijaid välja lülitada kuni 200 megavati ulatuses. Kui rohkem vaja läheb? «Siis on blackout,» nentis Ellermaa, kuid rõhutas, et see on väga ebatõenäoline.

Kodudes kaob elekter kõigepealt

Elektritarbijad on jagatud tähtsuse järgi viide kategooriasse, väljalülitamist alustatakse tagantpoolt:
I kategooria – haiglad, hooldekodud, häirekeskus
II kategooria – elutähtsate teenuste osutajad (politsei, pääste, side, tanklad jne)
III kategooria – ühiskondlikud teenused
IV kategooria – ärikliendid tarbimisega üle 100 000 kWh/aastas, keskpingel liitunud kliendid, kelle aastane tarbimine jääb alla 100 000 kWh, ja tootjad tootmisvõimsusega >= 200 kW
V kategooria – muud tarbijad, sh kodutarbijad

Allikas: MKM, Elektrilevi

Ellermaa rääkis, et praktikas näeb see välja nii, et kui võimsused hakkavad ära langema, teevad nemad kohe Elektrilevile kõne stiilis «lülitage 20 megavati jagu tarbijaid välja» ja siis otsustab Elektrilevi ise, kes elektri kaotab. Sellest otsusest pühib Elering oma käed puhtaks.

Sel hetkel söödabki Elering palli Elektrilevi kätte.

Elektrilevi talitluspidevuse juht Siim Isup ütles, et praegu on tõesti plaanis hakata roteerima kliente kahetunniste tsüklitena. Ehk siis vool võetakse välja kahe tunni kaupa ja eesoleva nimekirja alusel. Kõigepealt kaotavad elektri kodutarbijad, kellel hakatakse alajaamade kaupa voolu välja ja sisse lülitama.

Mis piirkonnas elekter esimesena kaob, ei taha asjaosalised aga sugugi öelda. «Elektrilevi spetsialistid on kaardistanud üle Eesti piirkonna alajaamadest väljuvad toiteliinid, kust saavad toite ainult V prioriteetsusgrupi kliendid. Esimese tegevusena roteeritakse neid toiteliine. Kui tekib vajadus suurendada piiratavat võimsust, siis hakatakse roteerima ka toiteliine, kus asuvad V ja IV prioriteetsusgrupi kliendid. Piirkonnapõhiselt klientidele n-ö prioriteetsusi külge ei pane ehk lülitame vajadusel terve Eesti piirides,» lisas Isup.

Märksõnad
Tagasi üles